|
||||
Nr 4 (989) Neljapäev, 27. jaanuar 2011 |
||||
|
Arhiiv |
Näärikuu viimane Videvik on suuresti toredatele eakatele juubilaridele pühendatud. 15. jaanuaril sai elusajand täis Saaremaal Valjala alevikus elaval Marie Välil. Tema võiks inimestevahelistest suhetest pidada pika loengu. Tülitsemisest on ta osanud hoiduda lihtsa tõega – "Kui teine inimene kärgatab, siis ole vagusi." Toredast vanaprouast on kirjutanud Aare Laine.
Võrumaal ei vaja tutvustamist Helgi Noormets. Ta on olnud aastaid õpetaja, on inimene, keda jätkub kõikjale ja alati. Liina Valper on ajanud juttu selle paar nädalat tagasi 80. aasta künnise ületanud teoka ja toimeka daamiga, kelle eluenergiat võib vaid kadestada. Ka tuntud karikaturist Eduard Tüür sai hiljuti 80-aastaseks. Selle omaaegse Haapsalu mehe juubeli puhul on teda hea sõnaga meenutanud Ülo Sain. Oma seekordses nädalapildis mõtiskleb Imbi Jeletsky selle üle, mis meie elu praegu iseloomustab. On see poliitika, lähenevad valimised, euro ja hinnaralli või siiski midagi enamat ja olemuslikult tähtsamat. Valga Linna Pensionäride Liit on tegutsenud juba 1993. aastast alates. Põgusa ülevaate tehtust annab Kuldar Paavel. Riigikogus esitasid keskerakondlased pensioniseaduse muutmise ettepaneku. Süsteem, mis sunnib väikesepalgalist töötama kolm aastat selleks, et saada üks aasta pensionistaaži, on selgelt ebaõiglane. Paraku jäi see ebaõiglus kestma – ettepanek kukkus läbi häältega 46 : 30. Heimar Lenk nendib oma artiklis, et ebaõiglus süveneb üha, kes vaesed tööinimestena, on tulevikus pensionäridena veelgi vaesemad, lausa allpool ellujäämispiiri elama sunnitud. Videvikus kestab ikka veel kaastöövõistlus "Üks tore mälestus". Seekord on võistlustöid ilmunud koguni kaks. Ka on lehes juttu sellest, mida ja kuidas võiks kirjutada. Kindlasti on ju igaühe elus olnud midagi ilusat, mida peaks teistega jagama. Oleks tore, kui neid jagatud rõõme veel palju saaksime kogeda.
|
|
||
|
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
|||