avalehekülg

Nr 37 (739)
Neljapäev, 20. oktoober 2005
   




Arhiiv


Pensionär ei usalda eakaaslast,
vaid ilukõnelejat



Nii kohalikku volikogusse kui ka Riigikogusse kandideerinuna ning nendes mõlemas mõne aja päris tagajärjekalt töötanunagi tuleb mul seoses äsjaste valimistega teha üpriski kahetsusväärne järeldus: pensionär ei hääletagi enam pensionärist saadikukandidaadi poolt. Kui mõningad erandid välja arvata, siis näitas selle labase tõe kehtivust ka eelmine pühapäev.
Nii kandideeris endine Riigikogu liige, rahvaliitlane Elmar Truu, kel vanust paar aastat üle kuuekümne, Haabersti linnaosas. Kuigi Truu kui kahes Riigikogu koosseisus kadedust vääriva järje­kindlusega pensionäride ning invaliidide ja paljulapseliste huve kaitsnud poliitik tegi nüüdki Haaberstis päris korraliku valimis­kampaania, sai ta seekord Tallinna volikogusse kandideerides kõ­vasti alla paarisaja hääle.
Siinkirjutaja kandideeris linnavolikogusse Pirita linnaosas. Hoo­limata kuue-seitsme aasta tagusest töökogemusest Riigikogus ning minu toimetatava nädalalehe Videvik ammusest tuntusest ka Pirita eaka lugejaskonna hulgas, oli minu poolt hääletanuid selles linna­osas vaid 15. Pole midagi eriti kommenteeridagi, ja kui midagi öelda, siis ainult seda, et oma 65 eluaasta juures olen siiski veel täies jõus ning vägagi põhimõttekindel inimene, kes eaka meriväljalase, mähelase või piritalase heaks sealses halduskogus ning kas või linnavolikoguski nii mõndagi oleks suutnud korda saata. Ja seesuguseid lühikese paju­kil olemise staažiga pensionäre oli Tallinnas ning mujal kümneid, kuid mingeid märkimisväärseid tulemusi nad valimistel paraku ei saavutanud.
Kuid sellest loetelust tuleb valguse kätte tuua ka üks erand, emeriitprofessor Valdek Mikkal nimelt. Oma lähteandmeid kava­lalt eelnevalt varjates ning ebapuhtaid võtteid kasutades (Eesti Pensionäride Ühenduse esimeheks valituks osutumine ühenduse põhikirja jämedalt rikkudes) on ta kirjutanud, ise Reformierakon­na nimekirjas Tallinna Kesklinnaosas kandideerides, kihutuskirju kümnetele, kui mitte sadadele Tallinna pensionäridele. Näiteks: hea Kristiine elanik, üksnes Reformierakonna juhtimisel on Sinu linnaosas elu palju paremaks tehtud, hääleta nüüdki Reformi­erakonna liikme Remo Holsmeri poolt. Allkiri: Valdek Mikkal, Eesti Pensionäride Ühenduse esimees.
Seesuguseid läkitusi on ta arvukalt saatnud teistessegi linna­osadesse sealsetele pensionäridele. Kui seda ei saa nimetada era­kondlikuks kihutustööks Pensionäride Ühenduse esimehe ameti­kohta ära kasutades, siis millegi muuga kui pensionäride otsese manipuleerimisega siin tegu ei ole. Ja kuigi V. Mikkal ise kuigi palju hääli ei saanudki, on tema pääsemine koguni Tallinna linnavolikogus­se tõenäoline, sest Urmas Paet ei astu ju ministriametist tagasi ja tema koht linnavolikogus minevatki eakate peibutajale Mikkalile.
Siinkirjutaja on Videviku väljaandja ning peatoimetajana juba ligi neliteist aastat andnud endast tegelikult rohkem, kui anda olekski. Et sõltumatul Videvikul, pensionäride nädalalehel, kes kavakindlalt oma lugejate huve ja eelistusi kaitseb, pole või­malik kohukeste käiku laskmise taolisi küsitavaid võtteid oma esile­upitamiseks kasu­tada, siis hakkab mul kogu asjast siiber saama. Kevadel, kui tegin järjekordset inventuuri Videviku finantsseisu juures, jõudsin järeldusele, et ma ei suuda oma väikese, peamiselt pensionäridest koosneva toimetusepere õiglasi nõudmisi töö eest saadava hüvitise asjus enam täita. Inflatsioon aina kiireneb, palka pole ma saanud Videviku inimestel pisutki suurendada juba ligi viis aastat. Et ka lehe hinna tõstmine ei tule toimetuse sissetuleku suurendamise ühe võimalusena esialgu kõne alla, siis… langetasin omaenda kuutöö­tasu tühipalja 2000 (kahe tuhande) kroonini. Pensioni saan nagu kõik teisedki. Ja mis oli siis minu järeldus, kui suvel uuele sotsiaalminist­rile Jaak Aabile oma loo ära rääkisin ja ministeeriumipoolset toe­tust küsisin, aga eitava vastuse sain? Kuigi Videvik selgitab riiklikku sotsiaalprobleemistikku, töötab samas hal­dusalas kui sotsiaalministeeriumgi, aga mingit riigipoolset abi MTÜ Ajaleht Videvik ei saa ega saagi saama.
Eeltoodut silmas pidades teatab Videviku peatoimetaja üldsusele, eeskätt aga oma lugejaskonnale, et panen varsti ajalehe kinni, kui riik kolmandikkugi lehe väljaandmiskuludest (kokku 95 000 kr kuus) enda kanda ei võta. Ilmume ehk veel tuleva aasta kevadeni, ja sealtajast lugege Videviku asemel kas või Reformi­erakonna klantslehte Paremad Uudised, kus tihtilugu näikse sõna võtvat ka Pensionäride Ühenduse esimees Mikkal.

ANTS TAMME

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a