avalehekülg

Nr 28 (730)
Neljapäev, 18. august 2005
   




Arhiiv


Eidapere – elupaik maakondade ja vallakeskuste äärealal



Kuni esimese Eesti Vabariigi lõpuni Pärnumaa (ja Vändra kihel­kond kuni seniajani), viie­kümnendate aastate Vändra rajoon ning viimased rohkem kui neli aastakümmet Rapla rajoon või maakond… Külanõukogude ning valdade lõikes on Eidaperega asja­lood veel kirevamad olnud — kuni Eidapere külanõukogu moo­dustamiseni kuuluti Lelle valda, hiljem Lelle külanõukogusse ning alates taasiseseisvusajast hoopiski Raplamaasse jäävasse Kehtna val­da. Peaaegu niisama kirev on olnud ka minu enda sünnipaiga (8 km Eidaperest põhja suunas) Haakla küla kuuluvuslugu. Kunagi naabruses Lelles koolis käies oli tegu Türi rajooniga, 1956. a sain oma esimese passi Eidaperest 15 km lõuna poolt asuvast rajooni­keskusest Vändrast, mõned aas­tad hiljem lõpetasin Rapla kesk­kooli, mis Harjumaa kunagise ühis­güm­naasiumina oli sõja eel sinna tule­vasse maakonnalinna kolitud… Pal­diskist.
Laupäeval peeti tänu kohaliku initsiatiivika kultuurijuhi Helgi
Randla kindlakäelisele manage­ment’ile järjekordset Eidapere külapäeva. Seekord oli põhiliseks jututeemaks valitud mitte niivõrd selle raudteeasula ning kunagise eduka metskonnakeskuse iseloo­mu­lik kodulootahk nagu kunagi sealmail (veel enne lähinaabruses asuvat “klaasipealinna” Järvakan­dit) töötanud klaasivabrik, vaid keskenduti hoopis endisaegsele Eidapere mõisale ning samas hil­jem töötanud põhikoolile. Tubli sadakond kohalviibinut sai aimu elust kunagises Eidapere mõisas, kusjuures ega mullu-muiste talupoja ja väikesepoolse mõisakese tööpere ja härrasrahvagi elu vaid töödest-tallivitstest ega vaevahigist koos seisnud…
Naabrusest Vändra kihelkonna Võidula rahvamajast oli Eidaperes heatasemeline näite- ja tantsutrupp, kelle humoristlikud sõnalised et­te­asted ning tantsud andsid sa­jandi(te)tagusest elust Eidapere mail päris kõneka ettekujutuse. Mõistagi ei tukkunud tol vesisel, kuid südantsoojendaval laupäeval Eidapere omad tantsijad-lauljad omaette kodukotuse all vihmavarjus, vaid lustisid 1934. aastal põlenud mõisakooli asemele rajatud kooli­majasse sisustatud õpilaskodu juu­res innukalt kõigi üldiseks rõõ­muks kaasa. Ei puudunud ka päevakajalised poliitpilalaulud to­be­date riigiametnike aadressil ning muudki lustlikud taidlusnumbrid.
Kogu aeg oli käigus buss, mis vedas huvilisi õpilaskodu juu­rest kilomeetri kaugusele uudis­tama eduka uusmõisniku Artur
Koka suurfarmi, mis tänu oma uuenduslikkusele hiljuti üle­riigilisegi autasu pälvis.
Eidapere elab ja areneb. Eida­pere naine, mees ja lapsed on töökad ja tublid. Nõnda nagu maal ikka, muneb kana sealgi nokast, lehm lüpsab suust ning rukis võrsub põllumehe hoolest ning armastusest.

ANTS TAMME

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a