|
||||
Nr 27 (729) Neljapäev, 11. august 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Juulikuu näitas, et pensionäridele antud sõna peeti: nii, nagu oli lubatud, pensioni ka tõsteti. Tähtis on seegi, et nüüd teatakse ette, mida ligemas tulevikus oodata. Nimelt kui 2005. aasta aprillis võimule tulnud Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileppe kohaselt suurendati 1. juulist keskmist vanaduspensioni 2700 kroonini kuus, siis 2006. aasta 1. aprillist on kavas pensioni tõsta vähemalt 3000 kroonini kuus, lisades indekseeritud pensionitõusule ühekordselt täiendavalt raha. Vaevalt aga pensioni suurenemine korvab järjest tõusvaid hindu. Paljukäinud ja -lugenud inimesed teavad, et ka sellise pensioniga ei saa Euroopa Liidu teiste liikmesriikide seas hõisata. Teatakse ühtlasi, et pensionide suuruse kujundab iga liikmesriik ise. Samas on Euroopa Liidus kokku lepitud ühised eesmärgid, millest kõigi liikmesriikide pensionisüsteemid peaksid lähtuma, kuid viisid nende saavutamiseks valivad riigid ise. Siinkohal on põhjust veidi targutada meie mitme erakonna püüdluse üle tõestada, et just tema oli pensionide tõstmise algataja, kuigi pensionide inimväärilisemaks kohendamist eeldas ja eeldab järjepidevalt Eesti kui EL-i liikme staatus. Pension kui asendussissetulek ei tohi jätta vanemaealisi vaesusriski. Suhteline vaesuspiir oli 2004. aastal 2161 krooni kuus. See, Statistikaameti leibkonnauuringu järgi arvestatud vaesuspiir on madalam kui enamiku vanaduspensionäride sissetulek. Samas jääb enamiku vanaduspensionide suurus alla leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku, mis 2002. aastal oli 2500 krooni kuus. Ühtlasi peab pensionisüsteem olema rahanduslikult pikaajaliselt jätkusuutlik ning kohanema ühiskonna muutustega. Neid ja mitmeid teisi EL-i ning Eesti sotsiaalse kaitse süsteemi minimaalse sissetuleku garantiide põhimõtteid silmas pidades kirjeldab meie pensionisüsteemi ja analüüsib tekkida võivate probleemide lahendusteid “Eesti pensionistrateegia raport 2005”, mille huviline võib leida internetist. Iseasi, kui paljudele meie lugejatest on internet kättesaadav ja käepärane. Küll on tõenäoline, et sügisel, mil pensionärid alustavad taas mitmesugustes huviringides või klubides kooskäimist, leitakse selleks võimalusi. Tihtilugu on meil pensionärist vanaema see, kel peres ehk ainukesena on pidev sissetulek, pension. Nii oleme meiegi saanud kirju, milles vanavanemad kirjeldavad oma töötute või miinimumpalga eest töötavate laste ja nende laste elu. Nende põhitoeks on näiteks keskküttega korteris elavad vanavanemad, kelle juures käiakse vannis ja pesu pesemas, kellel on oskust väga vähesest toitu keeta. Pensionäri suhtelist “jõukust” kinnitab ka statistika, mille järgi on Eestis kõrgeima vaesusriskiga töötute leibkonnad, üksikvanema leibkonnad ja lasterikkad pered. Rahvapension on praegu 1156 krooni. Rahvapensionist väiksemat vanaduspensioni ei määrata vähemalt 15 aastat Eestis töötanule ja nendele vähemalt 63-aastastele inimestele, kes on Eestis elanud vähemalt 5 aastat enne pensioni taotlemist. Rahvapensioni saab selle aasta 1. jaanuari seisuga aga vaid 1 protsent kõigist pensioniealistest. Olgu ka öeldud, et toimetulekutoetust sai samal ajal 2,6 protsenti kõigist pensionäridest. See salapärane minimaalne toidukorv maksis 2004. aastal Statistikaameti andmetel 696 krooni. Nii oli pensionäriperedel toimetulekutoetust enamasti vaja vaid talvel küttele kulunud rohkema raha kompenseerimiseks. Keskmiselt maksti 464 krooni ühe taotluse kohta. Ühtmoodi teiste Euroopa riikidega vananeb ka Eesti rahvastik. 2003. aastal olid Eesti rahvast (1,35 miljonit inimest) 16 protsenti vanemad kui 65-aastased. 2020. aastal on selleks protsendiks prognoositud 25, see tähendab veerand kogu rahvastikust. Koos rahvastiku vananemisega tõuseb pensioniealiste osakaal. Küllap on siis abi lisaks riiklikule pensionile 2002. aastast käivitunud ko-gumispensionisüsteemist, nn II ja III pensionisambast. Selle aasta juuni lõpuks oli II sambaga liitunud umbes 447 000 inimest ehk 75 protsenti tööjõust alates 16 eluaastast kuni pensionieani. III, täiendava pensionisambaga on ühinenud 13 protsenti tööjõust. Nagu seisab eespool nimetatud raportis, hakkavad täiendavate pensioniskeemide mõjul pensioniea sissetulekud kerkima alles paarikümne aasta pärast, sest seni on kogumisperiood kestnud vaid mõned aastad. Praegused pensionärid on harjunud üksteisele ütlema: elame veel! Kindlasti ei aita ka tulevasi pensionäre ettemuretsemine, see jäägu sotsiaalkindlustuse asjameestele. Küll tuleb noorematel tööl vastu pidada. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||