|
||||
Nr 26 (728) Neljapäev, 4. august 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Oma kodu ja selle lähikond koos vajalike teenustega ning sobiva liikluskorraldusega mängivad igapäevaelus väga olulist rolli, olles aluseks meie toimetulekule. Et elanikkonna keskmine vanus kasvab üpris kiiresti, hakkab järjest tuntavamalt esile kerkima probleem, kuidas riik ning omavalitsused peaksid vananevate inimeste vajadustele reageerima. Soomes on sellekohaseid uurimusi tehtud mitmeid, hiljuti avaldati teos, milles väidetakse, et mõistlik on midagi ette võtta juba aegsasti, ennetavalt elukeskkonda kohandades. Tuuakse näide, et kui külas või väikelinnas mõni kauplus, postkontor, ambulatoorium või mõni muu eakale inimesele vajalik asutus suletakse, pikeneb oluliselt aeg, mis kulub eakatel väljas käimisele, suureneb nende inimeste hulk, kes ise toime ei tule, sest kaugele eakas inimene ei lähe, kui sõit on kulukas, bussi astmed liiga kõrged, talvel tee libe jne. Nii väheneb eaka läbikäimine teiste inimestega, jääb vaid loota pereliikmetele või hoolekandetöötajatele. Eakate turvalisusele mõeldes ja liikumise kergendamisse investeerides saaks vähendada õnnetusjuhtumeid ning nendega seotud kulusid. Elu ja liikluse mõistlikust korraldusest kõneldes ei peaks silmas pidama ainult kaubandus- ja teenindusvõrku, ameti- ja kultuuriasutusi, tänavaid, maanteid, parke, spordiväljakuid ja muid avalikke kohti, vaid ka kodu. Just kodu peaks olema eakale kõige mugavam koht. Elukeskkonna kohandamine eakatele sobivamaks on humanistlik ja samas kindlasti ka majanduslikult tulus investeering. Kuigi meil Eestis ehitatakse ja restaureeritakse praegu sedavõrd palju, et räägime ehitusbuumist, tundub kõik olevat suunatud eelkõige tulevastele põlvkondadele, noortele, parimas elujõus olevatele, tormakatele inimestele. Rahuliku ja turvalise keskkonna loomine pole justkui kombeks. Ja ega keskkonna ümberkujundamine kuigi lihtne olegi, sest eakate vajadusi peaksid üheskoos arutama ja koostööd tegema väga paljude elualade esindajad – riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajad, projekteerijad, ehitajad, liikluskorraldajad, tervishoiutöötajad, hoolekandespetsialistid, kultuuri ja kehakultuuri asjatundjad. Jääb keegi kõrvale, võib kõik valesti minna — sageli pole probleem ju uuenduse kulukuses, vaid head ja lihtsad võimalused jäävad märkamata. Ühistöö alustuseks sobiks mingi ümarlaud või lühikoolitus, teemaks näiteks “Sõbralik kodu ja kodukant igale eale”. Loomulikult oleks mõistlik, kui selliseid kokkusaamisi algataksid eakad ise. Riigil ja kohalikel omavalitsustel ei tohiks ju midagi olla sõbralikuma elukeskkonna loomise vastu, sest liiklusturvalisuse parandamisega suudetakse kokku hoida tervishoiu- ja sotsiaalhoolekanderaha, eakatele paremate koduhooldusteenuste osutamise kaudu hoolekandeasutuste raha jne. Oma osa elu paremal korraldamisel on muidugi eakatel endil ja nende peredel. 1997. aastal taaselustas president Lennart Meri kodukaunistamisliikumise, loodi mittetulundusühing Kodukaunistamise Peakogu, mille eesmärk on elukeskkonna korrastamine ja üldilme parandamine. Igal aastal korraldatakse ülevaatusi, vabariigi paremad selgitatakse välja piirkondlike konkursside tulemuste põhjal. Samalaadseid võistlusi on korraldanud ka omavalitsused. 1930. aastail viis kodukaunistusliikumine Eesti ühistegevuse esimeste hulka kogu Euroopas ja nüüd on selle liikumise taassünd. President Arnold Rüütel, kes on Eesti kodukaunistamisliikumise patroon, on öelnud: “Kui inimene ja perekond hoolitseb oma kodu eest, siis teeb ta ka igasugust muud tööd hoole ja armastusega. Läbi nende tublide inimeste saame Eesti elu edendada.” Kauni kodu konkurssidel on välja antud juba rohkem kui 500 auhinda, liikumist on toetanud mitmed asutused ja ettevõtted. Antakse välja preemiaid, eriauhindu kõige kaunimale maakodule, kõige lapsesõbralikumale kodule, kõige vahvamale köögile, kõige huvitavamale värvilahendusele, kõige stiilsemale suvekodule, kõige põnevamale sisustusideele. Veel pole eriauhinda kõige eakasõbralikumale kodule või paikkonnale, ometi ju võiks. Millal võime öelda, et oleme jõudnud ühiskonda, kus mõeldakse kõigile ja kus on hea elada kõigil, elueast sõltumata? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||