|
||||
Nr 24 (726) Neljapäev, 16. juuni 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Kui läbipõlenud Juhan Partsi asemele Taavi Veskimägi Res Publica esimeheks valiti, võttis see noormees kätte ning põristab igal võimalikul ning võimatulgi puhul parempoolsuse trummi. Ilmsesti näeb see suures osas populistide kirevast seltskonnast moodustatud erakonna etteotsa jõudnud noor poliitik oma erakonna päästvat juhtmõtet just friedmanlikus lausparempoolsuses: võimalikult madalad — iga aastaga aina madalamad — maksud, riigi osa inimese elus järjest õhemaks, sotsiaalsed tagatised tagaplaanile või lausa olematuks… Selle parempoolsuse mantra kõlades püütakse Eesti oludesse istutada ja siin püsivamale elule äratada mingit Nietzsche pakutud üliinimest, kes saaks kergejalgselt toime mis tahes tõkke või takistuse ületamisega ning kellele ei tuleks T. Veskimäe arvates pähegi riigilt ealeski mingit abi küsida — ei hariduse omandamiseks ega arstiabi saamiseks, peavarju rajamiseks ammugi mitte. Kui seesuguse unistusliku ideaalinimese puhul on vahest ehk mõeldav, et ta kõigi oma murede lahendamisega ja vajaduste rahuldamisega lahedasti hakkama saab, siis on ju paraku hästi teada, et kõik inimesed pole ühesuguste võimetega. Kui juhtub mõni inimene olema erivajadustega, siis on ju loomulik, et tal on õigus ühiskonna toele loota. Samuti juhtub tihti (ja ühiskonna õnneks!), et vaesesse peresse sünnib andekaid lapsi, kellele hea hariduse andmisest võidaks hiljem palju kogu ühiskond. Aga Veskimäe jäik paremideoloogia lahterdaks seesugused inimesed nende hulka, kellele kesk- või kõrgkooli suurt asja polekski — hea veel, kui kokakooli või autojuhikursustele pääseb… Pole midagi loomulikumat, kui et neil inimestel, kelle võimed ühiskonnas välja arendamata jäävad, tekib sügav rahulolematus ühiskonna vastu. Paremini tööle ja pingutama ajava positiivse rahulolematuse kõrval tekib Jaan Kaplinski sõnul palju ka seesugust rahulolematust, mis viib käitumis- ja tervisehäireteni, täieliku pettumiseni elus ja eriti poliitikas. Seesugust rahulolematust süvendab meil ohtlikus tempos jätkuv kihistumine — Eestis on ju erinevus kõrgetululiste keskmise sissetuleku ning madalapalgaliste keskmise äraelamisraha vahel tervelt 14-kordne. Mujal EL-is on see suhtarv kõigest 2,6. Siin kirjeldatud seisundisse jõudmisega on Eestis omal moel järgitud n.ö ameerikalikku ühiskonnamudelit: inimene lootku elus vaid iseendale. Neil päevil viibis Eestis ning tutvus siinse sotsiaal-majandusliku olukorraga tuntud Ameerika majandusteadlane Jeremy Rifkin. Ta ütles: “Olen siin viibides saanud Eestist kiirülevaate, mis ajab mind segadusse. Mulle tundub, et pärast sadu aastaid kannatusi valitseb siin kättemaksuhimuline neokonservatiivne ideoloogia ja Milton Friedman on siinne kaitsepühak.” Aga samas soovitab J. Rifkin Eestile: “Mõneti on arusaadav, et kasutate Friedmani majandusliku vastumürgina oma lähiminevikule. Nüüd aga oleks mõistlik luua tasakaal… Küsimus eestlastele on, kuidas luua tasakaal individualistliku ameerikaliku turumajanduse mudeli ja Euroopale omasema solidaarsema mudeli vahel. Kui valite Ameerika mudeli, lõpetate nagu meiegi suurte erinevustega sissetulekus, suure kuritegevusega, väga kibestunud, vihase ja polariseeritud ühiskonnaga, keda ei ühenda miski. Peale raha.” J. Rifkin soovitab meie riigiisadele ja poliitikutele, et meil tuleks tõsiselt päevakorda võtta mõtestatud arutelu, miks kapitalism ja sotsialism on teineteisele vajalikud vastumürgid. Küsimus on mõistmises, milles kapitalism ja sotsialism hästi toimivad. J. Rifkin toonitab kokkuvõtteks: tuleb leida tasakaal, nii et kapitalism stimuleeriks turgu nii palju kui võimalik, ja siis rakendada kontrolli, et saadused laiali jaotada, nii et oleks isiklik initsiatiiv ja sotsiaalne solidaarsus. “Kui te usute, et lahendus on kõigist sotsiaalsetest kohustustest vabanemine ja siis teie majandus kasvab, vaadake Ameerikat. Te peate alustama debatti oma mudeli üle ja kummutama müüdi, mis Ameerikast tekkinud.” Seda meretaguse majanduseksperdi hinnangut peaksid siin ja edaspidi alati meeles pidama ka meie kodukootud uusparempoolsed eesotsas Taavi Veskimäega. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||