|
||||
Nr 19 (721) Neljapäev, 12. mai 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Kas ja kuidas lapsed oma armastust emadepäeval väljendavad, polegi nii tähtis kui vastastikune toetus ja sidemed argipäevadel. Ent riikliku pühana jõuab emadepäeva tähistamine kas raadio või televisiooni kaudu ka nendesse kodudesse, kus ema on sel päeval üksi. Hõbesõlg Alli Laandele Eestis hakati emadepäeva ametlikult uuesti tähistama 1988. aastal. Nii austas Eesti Meestelaulu Selts 8. mail emasid vägeva lauluga Estonia kontserdisaalis juba seitsmeteistkümnendat korda. Laulsid parimad koorid ja solistid, kokku rohkem kui kaheksasada meeshinge, neist noorim kuueaastane. Et poleks valesti mõistmist, kinnitas Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Jaan Ots, kes on kaheksakordne vanaisa, et meeste ja poiste laul kõlab tänuks ühtlasi vanaemadele, eriti neile, kes aitavad lapselapsi kasvatada. Kaheksandat aastat järjest kuulutati kontserdil välja aasta ema. Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir teatas, et tänavu kuulub tiitel viie lapse emale ja viie lapselapse vanaemale, Viljandimaa Lilli külamaja juhile, mulgi kultuuri ja keele edendajale Alli Laandele. Aasta ema auhinna — hõbesõle — andis Alli Laandele üle president Arnold Rüütel. Oma emadepäevakõnes viitas president Arnold Rüütel kohe alguses, et 8. mai on kahekordselt tähtis päev, sest tähistatakse nii emadepäeva kui ka 60 aasta möödumist Teisest maailmasõjast. Samas ei ole suuremaid vastandeid kui ema ja sõda. Ema tähistab algust, sõda tähistab lõppu. President Rüütel rõhutas, et 8. mai on sõjaohvrite mälestamise ja leppimise päev ning oma hinges on emad esimesed andestajad. Kõigi sõdinute mälestuseks Teises maailmasõjas langenud eesti sõdureid mälestasid riigijuhid pühapäeval Maarjamäel mälestustseremoonial. Sinna oli tulnud kummalgi pool rindejoont võidelnud inimesi. Peaminister Andrus Ansip pani valitsuse nimel pärjad samuti mõlemal poolel sõdinute mälestuseks ja ütles, et leppimine tähendab seda, et suudame austada ka teiste ohvrite mälestust ja et me ei sõdi surnutega. Kas Ansipi kui mitte ainult peaministri, vaid ka noore mehe, kel endal pole isiklikke painajalikke mälestusi sõjakoledustest, seisukoht kajab praegu ühtviisi vastu kõigis meie inimestes? Samuti mälestasid ministrid 8. mai mälestusüritusel Kloogal holokausti ohvreid. Meie naabrid Venemaal tähistasid Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva suurejooneliselt 9. mail. Sellele elasid kaasa paljud teistest riikidest kutsutud külalised, teiste hulgas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush. Laupäeval, 7. mail kohtus USA president Riias meie presidendi Arnold Rüütli, Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga ning Leedu presidendi Valdas Adamkusega. Ka kõik Baltimaade presidendid olid 9. maiks Moskvasse pidustustele kutsutud, neist sõitis kohale vaid Läti Vabariigi president. Meie president Arnold Rüütel soovis sel päeval olla koos oma rahvaga. Aga eesolev piirilepingu sõlmimine Venemaaga, aga aasta Euroopa Liidus, aga ikka veel ähvardav suhkrutrahv, aga kõne all olnud ja meie kirgi kütnud peaministri ettepanek haigushüvitiste kärpimiseks? Vähemalt allakirjutanu arvates usaldab enamik meist oma riiki, hoolimata probleemide loetelust, mida võiks ju jätkata. Sellest andsid tunnistust ka muljed retkest maale: paljud põllud on külvatud, koduõued puhtaks rehitsetud, kasvuhoonetes ning aedades kattelooride all köögivili kasvamas. Kevad nagu muiste ja mullu, kuigi hiline. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||