|
||||
Nr 13 (715) Neljapäev, 31. märts 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Läinud laupäeva hommikul juhtusin Kanal 2-s vaatama “hamstri” (Aleksandr Zukermani) järjekordset “Subbotejat”. Need venekeelsed saated pakuvad teatavasti huvi eestlastelegi, kuigi nad on mõeldud-tehtud esmajoones muulastele. Kui senini on saadete põhisuunitlus olnud küllaltki neutraalne, siis viimatine “Subboteja” polnud seda teps mitte — ka väledasuuline “hamster” Zukerman andis oma panuse selleks, et lausa mõnitada president Arnold Rüütlit tema väärika otsuse eest loobuda 9. maiks Moskvasse sõitmisest. Pole ju ametiraha ega ülikooli varasid tagastatud, rahulepingut allkirjastatud ega — mis põhiline — ligi viiendiku eesti rahva Nõukogude okupatsiooni kannatusterohketel aastakümnetel hävitamise eest VABANDATUD. Nobekeelne Zukerman küll kavala juudina ise meie presidenti otsesõnu sõitlema ei hakanud, küll aga oli ta välja otsinud Aigar Vahemetsa nimelise ajaloolasest kirjaniku, kes eesti keele ja meele tänitamiseks ja teotamiseks lausa vahutavi sui mitu-setu pikka minutit ekraanil vatras. Peale selle on tema meelest täiesti ülearused kodakondsuse taotlejatele kehtestatud minimaalsedki keelenõuded ning muud tingimused. Emakeelel ja kodakondsusel polevat Vahemetsa arvates mitte mingit tähtsust, need olevat pelgad igandid, mis pidavat ülal (ja teenistuses) vaid tagurlikke bürokraate. Vahemetsa identiteedivaegusest võib ju kuidagi aru saada — ikkagi moskvalannast naine Venemaal, eesti keelt mitte salliv poeg Ameerikas… Aga mida mõtleb Kanal 2 juhtkond, kui ta seesugusele põhulõuale kontrollimatult siinsete vene tagurlaste heameeleks ohtrasti ekraaniaega kingib? Üldse oleks meie valitsusel ja poliitikutel tarvis midagi välja mõelda selleks, et venekeelseid päeva- ja nädalalehti eestlaste kultuuri ja eesti asja pisutki mõistvamalt käsitlema panna. Prantslastel on tabav termin: ÄRATUNDMINE VALES. See tähendab, et siinne venekeelne ja umbvenemeelne ajakirjanik (pahatihti veel üliagar juutki) kirjutab seesuguses lehes oma aegunud-iganenud-kulunud prisma läbi, kuidas ja mismeelselt siin elada ja olla tuleks. Seda loeb lehest omakorda teine samasugune aja- ja olukorratunnetuspuudega umbkeelne persoon, ning ägiseb vaimustusest: küll ajaleht põrutab, ja otse naelapea pihta! Samas pole seesugustel “mõttehiiglastel” õrna aimugi, et läbinisti kiivas ja väärad on aja ja koha mõttes nii nende prismad kui ka peegeldused… Kõik eelöeldu kehtib kõigiti ka paar nädalat tagasi siinses ilmselt tagurlikemas venekeelses päevalehes Molodjoþ Estonii trükitud leheküljepikkuse dialoogi kohta, milles pensionieas venekeelne ajakirjanik Tatjana Opjokina on võtnud kavalal moel küsitleda ajaloolast David Vseviovi — ikka keerutades pikalt-laialt selle ümber, et küllap Kekkonen ikka oleks Moskvasse sõitnud ja et RÜÜTEL SÜLJANUD nüüd temale ulatatud sõbrakätt tagasi lükates kõigi venelaste hinge. Muide, Kekkonen käiski korduvalt Moskvas, aga neid asju ei kõlba ju mitte ühte patta panna, nii nagu on kohatu ja nõme seegi, et eestlasi ja meie elutarka presidenti süüdistatakse suveräänsuse pärast joovastusse sattumises. Kõike seda on eluaegse KGB KAADRITÖÖTAJA tütar Tatjana Opjokina kedranud kokku nii osavasti, et vaesel ajaloodoktor Vseviovil ei jää dialoogis osaledes midagi muud üle kui öelda, et Rüütel tõesti seekord Moskvasse ei sõida, et suveräänsusjoove olevat sealjuures justkui tuvastatav ja et Eesti presidendi sülg muudkui valguvat mööda avarat vene hinge… Juuditar Opjokinale, kes küll pisut eesti keelt pursib, ei paista korda minevat, mis tunne oli nende kümnete ja sadade tuhandete eestlaste hinges, keda KGB keldrites piinati või troikade otsustega surma või aastakümneteks orjalaagreisse mõisteti. Nüüd aga olevat eestlaste väärikas iseseisvusetunnetus justkui mingi labane suveräänsusejoove, mis rüvetavat avarat vene hinge. Kulla Tatjanake, pole enam aastanumber 1975, mil Sa Sovetskaja Estonia või Molodjoþ Estonii veergudel ideoloogilisest kasvatustööst artikleid vorpisid, vahepeal on nii mõndagi muutunud. Kas Sa siis ometi ei märka, et enam pole ju see aeg, mil sinusugusel oli voli VÕÕRAS KLOOSTRIS oma seadusi kehtestada? ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||