|
||||
Nr 11 (713) Neljapäev, 17. märts 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Kui võrrelda omavahel sõnaraamatuid, olgu need nii paksud ja põhjalikud kui tahes, siis kõige vahvam on neist minu arvates (seni küll veel kirjastamata) eesti–Miku sõnaraamat. Selle koostas 6-aastane Tiina oma aastase venna kõne tõlkimiseks. Mõned näited: õue — õuõu, anna — õng, koer — auau, süüa — mämm, lamp — amm. Eesti–Miku sõnaraamatu koostamise idee sündis tüdrukul isa pakse sõnaraamatuid uurides. Neist sai Tiina selgeks ka selle, et mõnda keelt, näiteks inglise keelt tuleb kõnelda teisiti, kui see on kirja pandud. Isaga koos uuriti sünonüüme ja antonüüme, pakuti vahel lisaks kirjapandutele välja omapoolseid moodustisi. Nii sündisid käsikirjutatud (käsitsi kirjutatud), istuk (tool). Ajalehest otsiti välja võõrsõnu ja Tiina kuulis siis, et eesti keel kõlaks ilusamini just omaenda sõnu kasutades. Sellepärast ei saanud imeks panna, kui Tiina vahel unenägudeski maadles keeleprobleemidega. Nii teatas ta ühel hommikul, et oli unes isaga vaielnud, kas eesti keeles on õige öelda tulekahju või tulekahi. Asi olnud seda hullem, et tüdruk oli läinud isale teatama tulekahjust, maja üks ots oli lõõmanud leekides, kuid isa öelnud: “Mõtle hoolikalt, kas tuleb öelda tulekahju või hoopis tulekahi!” “Maja põleb!” oli Tiina siis leidnud kompromissi. Eestis oli emakeelepäevale pühendatud mitmesuguseid üritusi ja ettevõtmisi, millest küll igaüks osa ei saanud ega osa ei võtnud, kuid juba püüe kodus ilusat eesti keelt kõnelda on lipupäeva tähistamine. Põnev on see, et Narvas, kus eesti keelt räägib vaid 3–4 % elanikest, tunnustas TÜ Narva Kolledž nelja narvakat eesti keele julge kasutamise eest. Tõepoolest, kui muudes eluvaldkondades on eestlased venelastest tagasihoidlikumad, siis riigikeele kasutamisel on venelased küll, hoolimata keele mõningast oskamisest, kartlikud. Aga võib-olla peaksid ka need eestlased, kes vene keelt täiuslikult ei valda, olema selle kasutamisel avalikkuse ees tagasihoidlikumad? Näiteks Eesti Televisiooni venekeelsetes saadetes esinedes, kus on ju võimalik eesti keele tõlkimiseks kasutada venekeelseid subtiitreid. See komme oleks ühtlasi kasulik eesti keelt õppida soovivale venekeelsele vaatajale. Samas on 22 Kohtla-Järve volikogu liiget 35-st pöördunud Riigikogu poole, et see lükkaks tagasi kavandatavad keeleseaduse parandused, mis lisavad keeleinspektsioonile voli. Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop tegid emakeelepäeva puhul omakorda ühisavalduse, milles nad nõuavad riikliku keelenõukogu kiiret taastamist ning rohkem hoolt ja tähelepanu eesti keelele. Mida aga ütleb nii eesti- kui ka venekeelne Eesti rahvas? Kahjuks saame toetuda peamiselt vaid noorte inimeste avaldustele. Nimelt meeldib paljudele neist hooneseintele, müüridele ja mujale joonistada või värviga pihustada tekste ja pilte, mis sageli kannavad sotsiaalset või poliitilist sõnumit ja mida nii võõrsõnastiku kui ka eesti keele sõnaraamatu järgi nimetatakse grafitiks. Vähemalt viimase viie aasta jooksul on grafitite tekstid eranditult inglise keeles… ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||