|
||||
Nr 10 (712) Neljapäev, 10. märts 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Märts on traditsiooniliselt rahvusvaheline teatrikuu. Rahvusooper Estonia otsustas sel puhul rõõmustada oma külastajaid sellega, et 11. märtsini müüakse etendustele 100 piletit 70-kroonise hinnaga ning teatrisõbra kaardi saab osta poole odavamalt. Peadirektor Paul Himma loodab, et ooperit, operetti, balletti ja lasteetendusi saab seetõttu vaatama tulla nüüd ka teatrisõber, kellel tavaliselt see võimalus puudub. VAT Teater teeb eripakkumisi pensionäridele ja õpilastele, Viljandi Ugala müüb teatrikuul poole hinnaga pileteid õige mitmele etendusele. Head tahet laste ja perede teatrisse toomisel on juba kümme aastat näidanud mittetulundusühing Eesti Pere, kes koostöös Estonia talveaiaga on teatrikuu eel, vabariigi aastapäeva aegu korraldanud vastuvõtte ja kontserte lasterikastele peredele. Nagu tavaliselt, nii kutsuti ka tänavu kokku peresid mitmelt poolt Eestist. Üritusel oli tähelepanu keskmes Ferdinand Veike, kes on aastakümneid juhtinud Eesti nukuteatri arengut. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti seda, kuidas Ferdinand Veike oma Buratino-kavadega 1950. aastate algusest alates Eesti Raadio kuuldemängudes esines ning kuidas mitmed põlvkonnad hakkasid pidama oma lemmikuks laulu “Mul Buratino nimeks ja ärge pange imeks, et lõbus olen ma, sest teisiti ei saa!”. F. Veike tõi oma puupoisi teleekraanile juba Eesti Televisiooni esimesel saatepäeval 1955. aastal ning seejärel on Buratino esinenud õige mitmes rollis. Näiteks üks Buratinodest oli peategelane liiklussaadetes, kus ta, sau käes, juhtis liiklust. Kokku on Buratinosid kui nukke olnud Ferdinand Veikel tervelt üheksa, neist viimased juba sellised, kel käib suu lahti, nii et näitleja saab nukuga pikki dialooge maha pidada. 1962. aastal asutas F. Veike õppestuudio, kuhu kutsus ka allakirjutanut, laskis etüüde esitada, luuletusi lugeda, laulda, kuid elutee viis mind siiski õppima Tartu Ülikooli ja Ferdinand Veikega kohtusime uuesti alles nüüd, tema etenduse eel ja järel Estonia talveaias. See, millise kahest osast koosneva ning üle tunni kestnud etenduse Ferdinand Veike lasterikastele peredele andis, oli muidugi vaimustav — ta luges Mart Rauda, Anderseni muinasjutte, esitas kahte baleriinitüdrukut kujutava nukuga “Väikeste luikede tantsu” ja mängis veel mitme nukuga, enne kui kelmika Buratino lavale ja laste hulka tõi. Ferdinand Veike lavatagune, peaaegu märkamatu abimees oli tema tütrepoeg, koolipoiss Sven Eerik. 1996. aastal algatas MTÜ Eesti Pere traditsiooni kinkida laste- rikaste perede piduliku vastuvõtu ja etenduse ajal Estonia talveaias tänutekk loovinimesele, kes on oma tegevusega toetanud eesti peret ja tema püsiväärtusi. Seni olid MTÜ Eesti Pere autasu osaliseks saanud ajakirjanik Maret Kaik, demograaf Kalev Katus, kirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tungal, ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Tiia Kõnnussaar, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande, professor Aino Järvesoo, Kodulinna maja perenaine Tiina Mägi, rahvaluule- ja rahvamuusikateadlane Ingrid Rüütel ning kirjanik Heljo Mänd. Tänavu otsustas MTÜ Eesti Pere anda oma tänuteki, seekord siis kümnenda, Ferdinand Veikele ehk Eesti teatri Papa Carlole, nagu teda mõnikord kutsutakse. Kui vaadata, missuguse energiaga, kui särava diktsiooniga Ferdinand Veike esineb, võib tunduda lausa uskumatu, et ta tähistas mõned kuud tagasi oma 80. sünnipäeva. Peagi, 21. märtsil, kui üle maailma tähistatakse nukuteatrite päeva, pidutsevad ka Eesti nukuteatrid ja peavad oma festivali, mille jooksul teatrisõbrad saavad näha üheksat nukuetendust üheksalt teatrilt. Kavas on ka maestro Ferdinand Veike meistritund, kus ta tutvustab huvilistele oma saladusi, jutustab, õpetab, näitab ja mängib. Eesti lastekodude lastele on osavõtt festivalipäevast tasuta. Ja veel — F. Veike mõte nukumuuseumist hakkab lõpuks teoks saama, sest Tallinna vanalinnas, teatri vahetus läheduses asuv hoone peaks järgmiseks aastaks olema muuseumina valmis ning väljapanekuks vajalik hulk nukke restaureeritud. Ning lõpuks — paari nädala pärast, 21. märtsil avatakse Tallinnas Laias tänavas Nukuteatri fassaadil skulptor Tauno Kangro loodud pronksbareljeef Ferdinand Veikest ja puunukk Buratinost. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||