|
||||
Nr 8 (710) Neljapäev, 24. veebruar 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Pikad järjekorrad haiglasse ravile või eriarsti juurde konsultatsioonile pääsemiseks pole enam ammu uudis. Esmaspäevases Päevalehes toodi ära arvandmeid ravisabade pikkuse kohta. Suuremates haiglates on ravijärjekorras kokku ligi 100 000 inimest. Statsionaarses ravis on lubatust suuremad järjekorrad kõrva-nina-kurguhädade puhul. Pikimad ooteajad on Tartu Ülikooli Kliinikumi üldkirurgiasse ning veresoontekirurgiasse. Jaanuaris on järjekorrad pikenenud nii ambulatoorses arstiabis kui ka haiglates. Tervishoiuametnikud (ka sotsiaalministeeriumi juhtivametnikud) püüavad üldsuses tekkivat nurinat vaigistada viidetega teiste arenenud riikide praktikale — sealgi olevat ravijärjekorrad muutunud igapäevaseks nähtuseks, mis justkui kuuluvat nüüdisaegse tervishoiukorralduse juurde. Mõneti võib see n-ö vabandav asjaolu ju kõne alla tullagi, ent see ei tähenda kaugeltki, et me tekkinud olukorraga leppima peaksime — pahatihti on inimese tervis juba pöördumatult halvenenud, enne kui ta üldse kvalifitseeritud arstiabini jõuab. Eakad abita? Ühel Lääne-Virumaal elaval Videviku kaastöölisel, elupõlisel pedagoogil on juba ammu tõsiseid probleeme südame veresoontega. Läinud sügisel soovis mees (mõni aasta üle 70) pääseda Tartus operatsioonile, millest ta lootis oma seisundi olulist paranemist. Helistasin talle paar nädalat pärast oletatavat operatsiooni sooritamise aega ja tundsin huvi, kuidas mees ennast nüüd tunneb. Paraku kuulsin, et ta saadetud Tartu haiglast pärast mõnesuguseid uuringuid n-ö pika ninaga tagasi: vanadele meestele polevat seesuguseid kalleid südamelõikusi mõtet teha, see olevat liigne raharaiskamine. Hea, kui raha piisaks kolme- või neljakümnestegi südamesoonte lõikamiseks. Tuleb välja, et eakad jäävad pahatihti vajalikust abist ilma. Vaevalt et Videviku Virumaa kaastööline on ainuke, kellele on keeldutud lõikust tegemast. Ju siis lähtutakse eakaid ravimast keeldumisel sellest asjaolust, et pensionäride eest ei laeku Haigekassale ravimaksuna mitte sentigi – eakaid mittetöötavaid patsiente tohterdatakse justkui teiste raviraha arvelt. Reedene Päevaleht vaagis sedagi probleemi, nentides, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitavat Eestis kaaluda võimalust maksta ravikindlustusmaksu ka pensionäride eest. Maksjaks võiks olla riik, pensionifondid või pensionärid ise. Mõistagi ei tule kõne allagi, et meie küllaltki väikest pensioni saavad eakad inimesed ise neid kulutusi kanda suudaksid. Seda peaks tegema ikkagi riik. Aina pikenevate ravijärjekordade üks põhjusi on kindlasti Haigekassa ebapiisav eelarve. Pinged eelarves leeveneksid märksa, kui riik maksaks tuleval aastal iga pensionäri pealt 10 % ravikindlustusmaksu — haigekassale laekuks aastas täiendavalt 730 miljonit krooni. Kui võimukoalitsioon loobuks sotsiaalseid pingeid süvendavast tulumaksu alandamisest, oleks riigieelarvest ka eakate raviraha lihtsam eraldada. Siis ehk võime loota, et edaspidi ei saadetagi eakaid patsiente neile vajalikku lõikust tegemata koju kiratsema (oma lõppu ootama). ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||