|
||||
Nr 6 (708) Neljapäev, 10. veebruar 2005 |
||||
|
Arhiiv |
President Arnold Rüütel allkirjastas möödunud nädalal Kadriorus otsuse anda riiklikud autasud seoses Eesti Vabariigi 87. aastapäevaga silmapaistvatele teadlastele, haridus-, kultuuri- ja majandusinimestele, vabadusvõitlejatele, riigi- ja omavalitsustegelastele, kodanikuühiskonna, demokraatia ning rahvusvahelise koostöö arendajatele. Ühtekokku saab vabariigi aastapäeva aegu ordeni 443 inimest kodu- ja välismaalt. Kuidas, mis alusel neid autasusid määratakse ja jagatakse? Eesti esilõõpijad Mart Juur ja Peeter Oja avaldasid Kanal 2 saates Ärapanija arvamust, et esimeseks liigituse aluseks on autasustatava tuntus teleekraanilt ja nimetasid näidetena Urmas Otti, Lembitu Kuuset ja Ruth Perametsa. Ja teise liigituse alusena nimetasid nad autasustatava ja presidendi omaaegset parteikaaslust. Nii lihtsalt need autasustamised muidugi ei käi ja presidendi roll teenekate väljavalimisel pole ilmselt nii suur, nagu võiks arvata. Nimelt võivad vastavalt teenetemärkide seadusele taotluse teenetemärgi andmiseks lisaks presidendile ja tema kantselei direktorile esitada veel peaminister, ministrid, Riigikogu esimees, Riigikohtu esimees, õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär, kaitseväe juhataja ja maavanemad. Taotlus teenetemärgi andmiseks esitatakse Teenetemärkide Komiteele reeglina juba eelneva aasta 1. oktoobriks. Teenetemärkide Komitee vaatab taotlused läbi ja teeb presidendile esildised teenetemärkide andmiseks. Selle komitee asi on korraldada ka teenetemärkidega autasustatute nimekirjade pidamist, teenetemärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamist jne. Teenetemärkide Komitee kõige tähtsam isik ehk esimees on riigisekretär, kelle kohustusi täidab praegu Heiki Loot. Vastavalt seadusele annab teenetemärgi koos tunnistusega autasustatavale pidulikult kätte president või tema määratud isik. Iseseisvuspäevaks antud teenetemärgid antakse üldjuhul kätte 23. veebruaril. Selline on kord ja pole siis ime, et tänavuste autasustatavate seltskond on tunduvalt kirevam, kui naljameeste liigitus võimaldaks. Nii on teenetemärkide saajate hulgas palju neid, kes toetasid Eesti lõimumist Euroopa ja maailmaga — nimekirja esimese osa moodustavadki peamiselt välismaalased. Maarjamaa Risti teenetemärgi (asutatud 1995. aastal, antakse kõrgeima astme teenetemärgina välismaalasele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees) saavad seekord USA president aastatel 1989–1993 George Herbert Walker Bush, Suurbritannia endine välisminister Robin Finlayson Cook, samuti Günter Verheugen kui Eesti Euroopa Liiduga liitumise korraldaja. Maarjamaa Risti III klassiga autasustatute seas on muuhulgas massirepressioonide uurija Sergei Kovaljov, näitleja ning lavastaja Oleg Tabakov. Maarjamaa Risti IV klassi ordeni saab Juri Afanasjev kui Eesti toetaja Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamisel. Ja siis tulevad nimekirjas meie oma teenekad inimesed. Riigivapi II klassi ordeni saab kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, Riigivapi V klassi ordeni Sirje Endre kui kirjastaja, üks Eesti Kongressi korraldajaid ja IX Riigikogu liige. Sama tasemega ordeni saavad vabadusvõitlejad Ruuben Lambur, Vello Peedosk ja August Puuste ning pianist Vardo Rumessen. Valgetähe II klassi ordeni saab Uno Lõhmus kui Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik ja Riigikohtu esimees 1998–2004. Valgetähe III klassi ordeni saajate nimekirjas on Andrus Ansip kui kohaliku omavalitsuse edendaja, Paul Himma kui Eesti muusikaelu korraldaja ja arendaja, Tiia-Ester Loitme kui dirigent ja muusikaõpetaja, Helju Vals kui filoloog ja ajakirjanik ning teised. Valgetähe IV klassi ordeni saajate pikas nimekirjas on tuntumatest nimedest ajaloolane Jüri Ant, näitleja Lembit Eelmäe, keeleteadlane Mati Erelt, sotsioloog Leeni Hansson, kunstiteadlane Kaalu Kirme, laulja ning muusikapedagoog Ivo Kuusk, kutsehariduse edendaja, suurperede eestseisja Enno Lend, ettevõtja, kohaliku elu edendaja Jaan Manitski, kultuuripärandi hoidja Tiina Mägi, ajaloolane Raimo Pullat, rahvamuusika arendaja Els Roode, tarbijakaitsja Aino Runge, muusik ja helilooja Horre Zeiger, kirjanik, ajakirjanik, lastekirjanduse edendaja Leelo Tungal ja mitmed teised. Tähelepanu pälvib, et nimekirjast leiame seekord väga palju soomlasi kui Eesti-Soome koostöö edendajaid, avalikkuse ees rohkem esinenuist näiteks sotsioloog, Eesti Humanitaarinstituudi professor Mikko Lagerspetz, ajakirjanik Ulla-Maija Määttänen, Eesti lastekodude toetamise korraldaja Tarja Katriina Sivonen jne. Muidugi võib vaielda, kas nimekiri on objektiivne või tendentslik. Üks neist, kes tahaks luua “korralikku” süsteemi, on välja pakkunud, et nimekirja koostamiseks tuleks isikute andmebaasi lisada reitingu väli, kuhu saaks anda hindeid –10 ja +10 vahel. Nii et kui inimene teeb pattu (“saab hakkama mingi sigadusega”, nagu kirjutab ettepaneku tegija), siis vähendatakse reitingut, aga kui paistab silma mingi heateoga, siis suurendatakse. Seekord tuleb iga nelja teenelise kohta kolm meest ja üks naine. Kui palju on autasustatavate hulgas pensionäride ning eakate eestseisjaid? Esimese hooga jäid nimekirjas silma Eesti Pensionäride Liidu Narva organisatsiooni esimees Helga Mihelson ja Liidia Laaneoja Tartu Eakate Nõukojast, aga ilmselt on neid veelgi. Õnne teenekatele! PEETER MAIMIK
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||