|
||||
Nr 2 (704) Neljapäev, 13. jaanuar 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Kui sain teate, et reedel (7. I) kogunevad Rapla veteranpedagoogid näärikoosviibimisele, otsustasin neile kindlasti kontvõõraks minna. Sest Videviku pildikaamerat pole seni veel mitte kuskilt tagasi tõrjutud. Aga otseseid põhjusi raplamaalaste näärilõunapoolikut kaema minna oli sedakorda vähemasti kolm. Nimelt on mul (esiteks) ikka kombeks aeg-ajalt pensionäridel külas käia. Teiseks: kuigi ma olen ise pedagoogileiba maitsnud vaid paar aastat, on mul ometigi kummutipõhjas õpetajadiplom. Ja kolmandaks: olen omal ajal keskkooli lõpetanud just Raplas ning lürpinud sealsamas Rapla ühisgümnaasiumi algklasside majas (kus üritus seekord toimus) gastriiti tekitanud internaadisuppe ning lõdisenud hõredate seintega ärklikorrusel tuulistel öödel õhukesevõitu teki all mitu talve. Nüüd aga on kõigest sellest rohkem kui 40 aastat mööda läinud ning seeniorõpetajate hulgast naeratas mulle vastu vaid mullu sügisest puhkepajukile siirdunud kunagine klassiõde Ellen (Kõrtsini). Tänapäeval püsivad maakoolid ju suuresti eakate õpetajate õlul. See motiiv läbis mõneti ka nii Rapla maavanema Tõnis Blanki kui ka haridus- ja kultuurinõuniku Aivar Soe tervituskõnesid, mis sisaldasid oma elutöö teinutele nii tunnustus- ja tänusõnu kui ka soovi veeta oma pajukiaastad sisukalt. Üks tormieelne pahaendelisevõitu tähelepanek Rapla linnakese tänavatelt aga oli, et lumekoristust pole seal sel talvel vist üldse tehtudki — luumurdmisvõimelist jääkolakat oli hoolimata soojast ilmast peaaegu iga ametiasutuse ukse all. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||