|
||||
Nr 35 (542) Neljapäev, 6. september 2001 |
||||
Arhiiv |
Risk inimese kanda Maailmas pole valuutat, mis viimase 50—55 aasta jooksul poleks väärtusest midagi kaotanud. Ka Eestis jätkub veel rida aastaid mitte just väike tarbijahinna indeksi tõus, s.t. mis tahes kogutud raha kaotab oma ostujõudu. Kohustusliku kogumispensioniga paneb inimene oma raha “kinni” aastakümneteks. Et see ei kaotaks oma väärtust, peab pensionifond suutma kogu selle perioodi edukalt töötada, s.t. paigutada seda raha nii, et see tooks pensionifondile sisse rohkem, kui on inflatsioon. Selline pikk edukas äriperiood on aga suur erand, mitte reegel. Ja variandist, mis saab siis, kui pensionifondi etteotsa satub mängur või koguni suli, ei taha mõeldagi... On väga tõenäoline, et 40 aastat regulaarselt raha sisse maksnud inimene peab siis pensionieas tõdema — teda on “pügatud” ja tal pole kogumispensioni kuskilt loota... Hüvasti, kindlustatud pensionipõlv! Kogumispensioni seaduseelnõu autor — kolmikliidu valitsus — eitab üldse viimast riski... Tõepoolest, kogumispensioni seaduseelnõus on terve rida punkte, mis esitavad kõrgendatud nõudmisi pensionifondide juhtkondadesse kuuluvatele inimestele. Kuid nagu näitab elu, pole selliste nõudmistega veel kunagi õnnestunud riski täiesti vältida. Ja kui isegi eeldada, et Eestis tõesti õnnestub aastakümnete vältel hoida pensionifondide juhtkondades ainult täiesti ausaid ja ülimalt kompetentseid inimesi, pole keegi, veel enam aga väike Eesti kaitstud negatiivsete välismõjude eest. Ka pole mitte kõik pensionifondidele esitatavad nõuded piisavalt ranged. Nii nõuab seaduseelnõu, et pensionifondivalitseja omakapital peab olema vähemalt 2 %, mis on ilmselt liiga väike. Kui omakapitali osakaal on vaid 2 %, piisab juba 3 %-lisest kahjumist, et panna pensionifondis olev inimeste raha löögi alla. Valitsuse esindajad on korduvalt rõhutanud, et pole mingit ohtu, pensionifondi makstud raha kindlasti säilib ja isegi kasvab ning tulevased pensionärid saavad selle täies ulatuses tagasi. Kuid kui Riigikogu hääletas sisse muudatusettepaneku, mis kohustas valitsust tagama selle raha ostuvõime säilimise, siis sotsiaalminister Nestor tõttas pulti ja teatas — nüüd on eelnõu vastuvõtmiseks kõlbmatu ja selle arutelu tuleb katkestada. Ilmselt valitsus ise ka ei usu, et pensionifondidesse makstud raha väärtus täielikult säilib. Maksukoormuse tõus Nagu juba eespool öeldud, kaasnevad kogumispensioni seaduse kehtestamisega ka täiendavad maksed. Vaatamata keerutamisele, et see ei ole maksekoormuse tõus, on sisuliselt siiski tegu sotsiaalmaksu 2 %-lise tõstmisega. (Isegi selle “mittemaksu“ suurus leitakse sotsiaalmaksu praegusest suurusest lähtudes.) Selge vahe on ühes — sotsiaalmaksu maksab tööandja, kohustusliku kogumispensioni makset töövõtja, s. o. inimene. Kogumispensioni maksete sisulist lähedust sotsiaalmaksule näitab ka asjaolu, et kui inimene ei maksa kohustusliku kogumispensioni makseid, nõutakse need sisse maksuvõlana, s. o. sundkorras koos viivisega. Mis siis välja tuleb? Selleks, et mitte tõsta kunagi tulevikus sotsiaalmaksu võimaliku vahendite puudujäägi katteks pensionide maksmisel (NB! — selle puudujäägi teke, nagu juba eespool näidatud, pole veel kaugeltki kindel), tõstame makse kohe! Seda loogikat ei oska kommenteeridagi... Riigikogu liikmete pensionide maksustamisest Valitsus ei saanud kogumispensionide seaduseelnõu Riigikogule esitades loota, et see pääseb ägeda, ja mis eriti oluline — põhjendatud — kriitika eest. Oli ülimalt tõenäoline, et seadus võidakse isegi tagasi lükata. Selle vältimiseks otsustati Riigikogu panna raskesse olukorda. Kogumispensionide seaduse lõppu lisati tulumaksu seaduse muudatus (s.t. kogumispensionide seadusega muudetakse ka tulumaksuseadust). Ja tulumaksuseaduse muudatus kõlab: “...... maksustatakse tulumaksuga väljamakseid, mida isik saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.....” Lihtsamalt öeldes — kogumispensionide kehtestamise seadus sisaldab ka Riigikogu liikmete pensionide maksustamist. Mida peab sellises olukorras tegema üks Riigikogu liige? Kui ta hääletab seaduseelnõu poolt, on ta, vähendades tavaliste inimeste pensione järgnevaks 40—45 aastaks, teinud suure “karuteene” Eesti rahvale. Kui ta hääletab seaduseelnõu vastu, süüdistavad valitsuskoalitsiooni propagandavahendid teda omakasus jne. Valik pole just lihtne ja valitsus lootis, et nii mõnelgi Riigikogu liikmel ei jätku julgust ja ta hääletab kogumispensionide eelnõu poolt. Seda enam, et pensionide oluline vähenemine selgub lõplikult alles pärast järgmist valitsust. Lõplikuks hääletamiseks Riigikogus pole veel läinud, aga piisas sellest, et kogumispensioni eelnõu arutelu Riigikogus katkestati — rõhutame veel kord: minister Nestori nõudel, mitte Riigikogu liikmete initsiatiivil —, kui koalitsioon ja temale kuulekas osa ajakirjandusest juba alustasid opositsioonisaadikute sarjamist. Võib ette kujutada, mis saab edasi siis, kui Riigikogus peaks võitma terve mõistus ja ta suudab inimeste elatustaset oluliselt kärpiva seaduse tagasi lükata! Probleem on tegelikult laiem. Eestis on kehtestatud terve rida eripensione — presidendile, Riigikogu liikmetele, kohtunikele, sõjaväelastele, prokuröridele, riigikontrolli töötajatele, õiguskantslerile ja tema asetäitjale. Kõik need pensionid on tulumaksuvabad, nende maksustamise eelnõu aga Riigikogus juba korra läbi kukkunud. Tegelikult eelkõige seetõttu, et selle sõnastus oli täiesti ebaõnnestunud — iga jurist oleks suutnud kohtus selle maksu tagasi nõuda. Võib ainult ette kujutada, kuidas kümned pensionil olevad endised kohtunikud ja prokurörid oleksid riigi kohtusse kaevanud — võit oleks olnud neile ette kindel. Pärast selle ebaõnnestunud sõnastuses seaduseelnõu läbikukutamist Riigikogus esitas opositsioon kohe järgmisel päeval omapoolse seda küsimust reguleeriva seaduseelnõu, kus asi oli palju paremini (tõsi, veel mitte ideaalselt) reguleeritud. Seda seaduseelnõu ei lase koalitsiooni saadikud protseduurilisi võtteid kasutades üldse lõpphääletusele. Neile kuulekas ajakirjandus ei räägi loomulikult sõnagi sellest eelnõust (N608). Küll aga toimub propagandakära kogumispensionide seaduse ümber. Allakirjutanu on põhimõtteliselt nn. eripensionide vastu üleüldse. Et nad aga olemas on, siis pensionäridelt, kes neid praegu saavad, neid tagantjärele ära võtta ei saa. Küll aga tuleks hoolitseda selle eest, et tulevikus oleks selliseid inimesi vähem. Ka on õigustatud teatud tasemest kõrgemate pensionide maksustamine tulumaksuga. Kuid sellele vaatamata kavatsen ma hääletada nii kogumispensionide seaduse kui ka eripensionide maksustamise (valitsuse formuleeringus) vastu. Esimene ei vaja vist enam selgitust. Teise kohta lisan selgituseks, et sõnastus on jälle kõlbmatu (kas mitte nimelt?). Kuidas sulle, hea lugeja, meeldiks hääletada Eesti Vabariigi armee ohvitseride pensionide maksustamise poolt ja jätta endise Nõukogude armee eruohvitseride pensionid maksuvabaks, nagu seda soovitab valitsuse eelnõu?! Küll aga olen ma nõus hääletama seaduseelnõu poolt, mis maksustab tõesti kõik teatud summast kõrgemad pensionid. Olev Raju, Riigikogu liige, majandusdoktor |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||