|
||||
Nr 35 (542) Neljapäev, 6. september 2001 |
||||
Arhiiv |
Sindist on seni kirjutatud rohkem kui tekstiilitööstuskeskusest, vähem aga sellest, et linnas pulbitseb vilgas kultuurielu. Majandus ja kultuur tegutsevad tavaliselt käsikäes, vajalikul hetkel teineteist toetades ning täiendades. Linn on vahepealsete aastate madalseisust üle saamas. Endise hiidettevõtte — Sindi 1. Detsembri nimelise Tekstiilivabriku — asemel on nüüd viis-kuus väiksemat. Turumajanduse tuultes muutub nende arv pidevalt. Peamine on aga see, et on kasvanud inimeste kindlustunne homse päeva suhtes — tööpuudus ei ole enam teravaim sotsiaalne probleem. Rohkem kõneldakse nüüd linnaelanike turvalisuse tagamisest ja öösiti tegutsevate vargajõukude ohjeldamisest. Kui linnakesele laskub õhtune hämarus, süttivad tuled Sindi seltsimaja akendes. Sinna majja on asja paljudel sindilastel, sest algamas on päeva meeldivaim osa —oma oskuste ja võimete arendamine taidluses. Tuntumad taidluskollektiivid, keda teatakse ka linna piiridest kaugemal, on segakoor Sindi, puhkpilliorkester, segakoor Slavjanotška ning eakate laulu- ja tantsuansambel. Kahe viimase tegevusest teeme juttu pikemalt. Sindi aasta inimene 2000 on eakate laulu- ja tantsuansambli kunstiline juht Vivian Martens. See kõrge tiitel on senini antud ainult neljale kõige enam silma paistnud sindilasele. Selle inimese nakatav eeskuju on laulma ja tantsima pannud 25 naist. “Varem kuulusid ansambli koosseisu ka mehed, kuid aeg on teinud oma töö. Nüüd on rohkem tegemist “leskede klubiga”,” tõdes asjaosaline kurvalt. Temalt kuulsime veel, et ansamblis on naisi, kel eluaastaid 70–80, kuid see ei sega neid igal nädalal kord proovis käia. Mis sunnib inimesi kodust välja tulema ja seltsielus osalema? Kas ainult igavuse peletamiseks? Jätkab Vivian Martens: “Tegijal ei hakka kunagi igav. Hädaldavad ainult need, kes ise midagi ei tee. Sindilased on ühtehoidev rahvas, neile lihtsalt meeldib koos käia. Väga meeldiv on tunnetada linnavalitsuse toetavat hoiakut.” Esinemisvõimalusi pakutakse rohkem kui otsitakse. Ansambel on iganädalane külaline Sindi vanurite päevakeskuses. Suvine tegevus kulmineerub memme-taadi peoga, mida korraldatakse Pärnu maavalitsuse eestvedamisel. Iga aasta 1. mai ei ole ainult töölispüha, vaid ka Sindi linna sünnipäev. Sellel päeval on seltsimajas suur pidu, kus teiste taidluskollektiivide kõrval astub üles ka eakate ansambel. Järgmisel kevadel on ansamblil kavas esimene välisreis — Soome. Slavjanotška See nimi viitab sellele, et Sindis ei ela ainult eestlased. Nõukogude ajal oli linnas eestlasi ja muulasi ühepalju. Alles kümne viimase aasta jooksul on vahekord kujunenud põhirahvuse kasuks. Segakoori Slavjanotška puhul tasub meelde jätta kolm nime: Julia Lumi (koori asutaja), Jelena Kuvšinova (dirigent) ja Niina Mozessova (koorivanem). Vene rahvusest eakaid laulusõpru ühendavale koorile pandi alus juba 1993. aastal. Selle koori laul on peale Sindi kõlanud ka Tallinnas, Pärnus ja Sillamäel. Lähituleviku plaanis on kontserdireis Viljandisse. Omamoodi loominguliseks aruandeks on kujunenud osavõtt festivalist Slaavi pärg, mis viimati toimus Tallinnas. Peamiselt slaavi rahvalaulu viljeleva segakoori esinemisi on kõikjal saatnud menu, mille aluseks on ehtslaavilik temperament ja omapärane tämber. Kunstilist taset aitab hoida see, et harjutatakse kaks korda nädalas. Seltsimaja juhtiv osa Sindi kultuurielu hingeks on seltsimaja juhataja Priit Kask. Tema kui põline sindilane peab suureks auks, et kodulinnast on pärit tuntud muusikamees Karl Ramm, populaarse rahvaliku laulu “Õrn ööbik” viisi looja. Peale taidluse korraldamise peab Kask suureks kordaminekuks sedagi, et seltsimajas sai ruumid ka raamatukogu koos lugemissaali ja internetipunktiga. Varem asus see vajalik kultuuriasutus linnas laiali. Ajakohaselt remonditud ja sisustatud raamatukogu annab nii mõnelegi omasugusele silmad ette. Kaitseliidu seenioride rühm sai seltsimajas ruumi koosolekute pidamiseks ja ürituste korraldamiseks. Mis on siis ikkagi Sindi seltsielu edu pant? Priit Kask: “Me ei pea enam kogu aja raha lugema. Seltsimaja ülalpidamine on linnavalitsuse õlul. Sealt tulevad remondirahad ja ringijuhendajate töötasud. Kõigis ülelinnalistes kultuuriüritustes on tunda linnavalitsuse juhtivat kätt.” Nii peaks olema igal pool. 4000 elanikuga Sindi linnal ei ole aega igavust tunda. MAIT MURUMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||