|
||||
Nr 42 (699) Neljapäev, 2. detsember 2004 |
||||
|
Arhiiv |
Abivajajate äraspidine kohtlemine Igal aastal lausa iga hinna eest 2-protsendilist tulumaksualandamist sisaldava ning seeläbi ühiskonnas aina teravamaid sotsiaalseid pingeid tekitava koalitsioonilepingu täitmise vajadust põhjendava valitsuse sotsiaalpoliitika muutub järjest äraspidisemaks. Nii hoiatab sotsiaalminister Marko Pomerants esmaspäevases Postimehes ühiskonda vaesuselõksu eest, mida aitab tema sõnul vältida vaid lastetoetuste maksustamine. Vastasel korral tekkivat juurde toetustest elavaid inimesi (peresid), sest ka kõige väiksemapalgalist tööd tegev inimene peaks saama natukenegi paremini hakkama kui hommikul koju jääv naaber. See ministri mõttekäik oleks põhjendatud, kui tööl käiv inimene saaks ikka tõesti praegusest pisutki korralikumat palka, mis tema töötamis- ja elamiskulusid kataks. Sest vaatamata kaugelt kõrgemale kui 7-tuhandesele väidetavale keskmisele palgale peab vägagi suur osa töötegijatest leppima vaid 3 või 3,5 tuhandega kuus, kui sedagi... Kümneid ja sadu tuhandeid kuus teenivate inimeste kõrval on meil massiliselt tillukese palgaga inimesi, kes mitte kuidagi ots otsaga kokku ei tule. Sest kuidas muidu on võinud meie oludest välja joonistuda suhtarv 14 — just nii mitu korda on meil madalapalgaliste keskmine sissetulek pisem kõrgepalgaliste keskmisest kuutulust. EL-i arenenud riikides on see arv teatavasti kõigest 2,6… Nii et sotsiaalministri katse veenda inimesi madala palgaga tööl käima ning ettevõtjale sellega suurt tulu teenima on tegelikult mannetu katse inimteadvusega manipuleerida. Nõndasamuti on osutunud üdini õõnsaiks Reformierakonna esimeheks valitud Andrus Ansipi lausungid tema erakonna sotsiaalse mõõtme avardamise ümber, sest tolle avalikkuse eksitamiseks suusoojaks tehtud avaldusega pole lisandumas lahjat sentigi senistele nappidele sotsiaalrahadele. Sel moel teenib valitsus jätkuvalt üksnes (suur)ettevõtjate kasumihuve ning muuhulgas iivetki pidurdav kihistumine muudkui jätkub. Pensionäridki tembeldati manipuleerijateks Teatavasti on pensionäride organisatsioonid ning Videviku toimetus viimastel kuudel järjekindlalt nõudnud, et keskmine pension viidaks vastavusse keskmise palga kasvuga ning lõpetataks noorte II pensionisamba rahastamine praeguste pensionäride huve otseselt kahjustades. Sellega seoses oleme toonud välja vastavad arvandmed, mis kõnelevad ilmselgesti, et k. a 14. aprillil vastu võetud seadusemuudatusega lõigati pensionirahadest maha tervelt viiendik, kusjuures need ligi 2 miljardit krooni aastas ei jõuagi enam pensionikassasse, vaid erikontole. Ning sellelt kontolt võetakse nüüd alla poole rahast noorte II pensionisambasse, ülejäänu jäetakse pankadele pööritamiseks. Seda teguviisi on nii pea-, rahandus- kui ka sotsiaalminister püüdnud põhjendada väitega, nagu tingiks selle sündimuse suur langus ühiskonnas, vajadus reformida pensionide maksmist jne. Et seesuguse väikese sündimuse puhul polevat võimalik aastakümnete pärast enam korralikku pensioni maksta. Ent pole ju vanema põlvkonna süü, et praegu hällid tühjalt tolmuvad, vaid noorte eneste laiskus. Aga nüüd ütles oma õigusi põhjendavatele pensionäride esindajatele (siinkirjutaja nende hulgas) sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja, et pensionäride organisatsioonid manipuleerivat üldsuse eksitamiseks omakasupüüdlikult arvudega. Eelnevalt olime tõestanud noortele riigiametnikele, et ülekohtuselt ära võetud (viiendiku) pensioniraha pensionifondi tagastamise korral võimalduks kohe igakuist pensioni suurendada mitmesaja krooni võrra. Siis ei peaks enamik pensionäre euroriigile sobimatult enam vaesuse piirist allpool või napilt sel piiril igapäevaselt virelema, kuigi lõua rasvast läikima saamisest poleks veel mõistagi juttugi… Kas tema ongi riik? Kui kõnealusel kohtumisel sotsiaalministeeriumi ametnik Vilja Kuzmin (kes seal pensionäride probleemidega tegelevat) kuulis, et Eesti pensionäride esindaja on tänavu juba neli korda Brüsselis EL-i eakate organisatsioonis AGE konsultatsioonil käinud ning tuleval aastal on oodata Brüsselist kaudsetki abi siinsete pensionäride olukorra leevendamiseks, siis süttis V. Kuzmini silmis justkui lõikav tuluke: “Brüsselist ei olene midagi! Kõik sõltub meist, riigist…” Seepeale küsisin otsesõnu: “Proua Kuzmin, kas teie oletegi riik?” Ja varsti pärast seda meie “konstruktiivne” kohtumine lõppeski. Aga ikkagi on mul Brüsselisse (EL-i AGE) mõnesugust usku. Eks tuleval sügisel näeme, mida nende hinnang EV valitsuse sotsiaalpoliitikale sisaldab — koondit selle kohta asutakse ette valmistama kevadel. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||