|
||||
Nr 35 (692) Neljapäev, 14. oktoober 2004 |
||||
|
Arhiiv |
Valmistudes mitu aastat Tallinna linnapeana töötanud Edgar Savisaare kukutamiseks tänasel umbusaldushääletusel ning kirjeldades avalikkusele Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu kavandatavaid samme Tallinna juhtimise muutmisel, andis Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus avalikkusele esmaspäeval teada: kuigi küsimus on veel lõplikult otsustamata, polevat võimatu, et E. Savisaare juhitud linnavalitsuse otsusel juba kahe aasta vältel pensionäridele määratud iga-aastase 500-kroonise lisatoetuse maksmist jätkatakse ka edaspidi. Samas pole mingit põhjust arvata, et nii Reformierakonna kui ka Res Publica kommunaalpoliitikute põues põksuks vaibumatu ja palav armastus ning hool pealinna kümnete tuhandete pensionäride vastu. Pigem on tegu ikka sellega, et pealinna uued parempoolsed valitsejad ei julge tulla lagedale teatega, et nad jätavad pensionärid edaspidi seesugusest regulaarsest lisatoetusest hoopis ilma. Pealinna uus kolmikliit mõtleb juba ette sellele, kuidas võita endale tuleva aasta oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel võimalikult palju ka eakate inimeste hääli. Ka Eestimaa Rahvaliidu poliitikud püüavad kanda hoolt selle eest, et pensionäridele ikka ja jälle tõestada: just Rahvaliit olevat see erakond, kelle järjekindel kurss valitsuskoalitsioonis tagavat ka edaspidi eakatele turvalise käekäigu. Nõnda kirjutas rahvaliitlasest Riigikogu liige Janno Reiljan alles esmaspäevases Postimehes: “Rahvaliidu eestvõttel kasvab pension praeguse koalitsiooni neljal valitsemisaastal keskmisest palgast kiiremini — nelja aastaga poolteisekordseks, keskmiselt 3000 kroonini kuus. See viib aga reformiga nõrgestatud pensionikassa puudujääki. Lisaeelarvest suunataksegi nüüd üle 530 miljoni krooni pensionireservi, et anda eakatele tulevase pensionitõusu garantii…” Rahvaliitlase J. Reiljani nendesse sõnadesse kätketud hool pensionäride helgema käekäigu eest peaks panema meid lausa heldima, kui me tegelikult ei teaks mitte mõhkugi pensionireformist kui seesugusest. J. Reiljani sõnade pealiskaudne tõlgendus võiks olla järgmine: mõeldi-tehti paar-kolm aastat tagasi pensionäride heaks pensionireform, see aga oli niivõrd kulukas, et pensionäride vaata et lausa nälga jäämise vältimiseks peab nüüd puudujääki langevat pensionikassat poole miljardiga toetama… Rahvasuust on pärit kõnekas võrdlus: üks räägib aiast, teine hoopis aiaaugust… Kui J. Reiljani meelest löödud pensionireformiga pensionikassasse auk, mida nüüd hea onu kombel riigi poolt lisaeelarvest lapitakse, siis Videvik soovib tõe huvides juhtida tähelepanu asjaolule, et tolle J. Reiljani väidetava augu ümber on olnud ikka vägagi tugev ja terve aed… Nimelt jätkuks praegu kogutavast sotsiaalmaksust, mis tänavu peaks tooma pensionikassasse tervelt 9,4 miljardit krooni ning tuleval aastal kümnendiku võrra rohkemgi, praegustele pensionäridele pensioni maksmiseks küll ja küll ning mingit auku poleks karta. Ning praegustele pensionäridele pensioni maksmine polegi pensionikassasse auku teinud — see löödi sinna sellega, et juba ligi kolm aastat tagasi hakati sealt tervelt viiendikku noorte inimeste, tulevaste pensionäride II pensionisamba jaoks ära võtma. Nüüdseks on jõutud selleni, et 20 protsenti sotsiaalmaksust (tänavu 1,88 miljardit krooni) suunatakse enne nn pensionikassasse jõudmist kohe otse erikontole, kusjuures umbkaudsel hinnangul läheb teise samba jaoks tarvis vaid alla 800 miljoni sellest summast. Aia, augu ja augu suuruse ning põhjuste puhul tuleb J. Reiljanit niisiis parandada-täiendada järgmiste numbritega: noorema põlvkonna esindajatest koosnev valitsus lööb omaealiste tulevikupensioni samba täitmiseks praeguste pensionäride pensionifondi ligi kahe miljardi krooni suuruse augu, siis aga loovutab armulikult sinna lisaeelarvest augutäiteks pool miljardikest… J. Reiljan ja Rahvaliit on uhked lubama, et praegune valitsus tõstvat oma valitsemisaja lõpuks keskmise pensioni lahkesti 3000 kroonini kuus… Aga kui valitsusliit ise poleks pensionifondi noore põlvkonna jaoks auku löönud ja pensionikassat üksnes praeguste pensionäride huvides kasutaks, siis võiks J. Reiljan tolle 3000 asemel näitarvuks uhkesti koguni 3500 või 3600 kirjutada. Vaat see oleks tõeline ja tegelik hool eaka põlvkonna eest… ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||