|
||||
Nr 20 (677) Neljapäev, 20. mai 2004 |
||||
Arhiiv |
“Üks paigake siin ilmas on…” — need laulusõnad on meie rahva meeles ja keelel küll sügavamal kui eurolaulud. Ei suutnud neid kustutada ka need aastakümned, mil emadepäeva ametlikult ei tähistatud ja selle aseaineks oli rahvusvaheline naistepäev. Nüüd on emadepäev eeskätt tänu Eesti Meestelaulu Seltsile jälle au sees. Estonia kontserdisaalis kontsertaktusel osalesid Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel, Riigikogu juhatuse esimees Ene Ergma ja mitmed teised avaliku elu tegelased. Juba traditsiooniliseks on muutunud aasta ema valimine, kelleks tänavu valiti Haapsalu muusikaõpetaja ja koorijuht Maaja Moppel, kes on üles kasvatanud kolm last ja kel on kaks lapselast. Lisaks oma lastele on Maaja Moppeli käe all tegutsenud Haapsalu mees- ja naiskoorid ning Haapsalu muusikakooli viiuliõpilased. “Kõik mu lapsed on tublid, olen nende üle väga uhke,” ütles Moppel ajakirjanikele. Ja veel: “Ühel hetkel tunned, et lapsed on saanud su sõbraks, parimaks sõbraks ja sul on imetore nendega koos olla.” President Arnold Rüütel ütles oma tervituskõnes Eestimaa emadele, et vastsete Euroopa Liidu kodanikena on nüüd meie jaoks palju tundmatut ja seetõttu ehk ärevaks tegevat, on aga ka rohkesti igiomast ja püsivat. Nii nagu seni, jäävad meid nüüdki ühendama oma riik ja oma keel. Isamaa ja emakeel on lahutamatud igaühe ja kogu rahva turvalisest kodust. On enesestmõistetav soovida, et kodu oleks mitte üksnes turvaline, vaid ka hoolitsetud ja arendav. President ütles, et tal oli hiljuti õnn käia Islandil. Sellelt kõigi tuulte teel asuvalt saarelt suunduvad paljud noored igasse ilmakaarde teadmisi koguma. Kui aga küsida islandlastelt, kas nad noorte lahkumise pärast ka muret tunnevad, on vastus eitav: “Nad tulevad jälle tagasi, sest siin on nende kodu.” “Me loodame Eestiski, et kõik need tuhanded noored, kes on läinud siit maailma tundma õppima, tulevad mahuka teadmiste pagasiga tagasi, sest siin on neid ootav pere ja kodu,” ütles president. Veel lisas ta, et loomulikult muutub tarkuse suurenedes silm terasemaks ja kriitilisemaks — võõrsilt naasnu märkab kohe, kui koduõu on pühkimata ja peresuhted sassis. Noored on õigusega kriitilised poliitilise sõnapidamatuse suhtes. Põhjendatud rahulolematust tunnevad nad seepärast, et jutud järelkasvu ja teadmiste väärtustamisest ei taha ega taha jõuda tegudeni, samuti ei jää vaimsete püüetega noored ükskõikseks, kui poliitikud ei suuda 13 aastat pärast iseseisvuse taastamist kokku leppida hariduse arengusuundades. See on aga hädavajalik, sest töötute read täienevad üha enam noorte, koolipingist tulnud inimestega, rõhutas president. Seisame silmitsi tõsiasjaga, et üha vähem lapsi ja noori istub Eestis koolipinki. Täna on neid juba 30 000 võrra vähem kui neli aastat tagasi, järgneva kuue aasta vältel väheneb kooliõpilaste arv praegusega võrreldes veel kolmandiku võrra. Sellest tendentsist hoolimata on ka mitmeid häid märke — ühiskondliku leppega liitunute hulk kasvab, hariduse ja perede turvalisuse on valitsus kuulutanud prioriteediks. Veel ütles Arnold Rüütel Eestimaa emade poole pöördudes: “Armastust ja hoolt jagades vormite te mitte ainult inimest, vaid ka kodanikku ja seeläbi tervet ühiskonda. Kes teaks paremini kui teie, missugune tähendus on seejuures abikaasa toetusel, aga ka tegusal riiklikul poliitikal ja ühiskonnas levinud hoiakutel. Just teie käest peaksime küsima, missugust tulu saab riik, kus väärtustatakse ema ja perekonda. Kuidas hinnata oma perest päritud moraalset tugevust, hingesuurust või elu- ja töörõõmu? Need väärtused sünnivad ja elavad edasi kindlas kodus, mille südameks on ema. Ema on nagu jõudu andev kevadpäike põhjarahvale. Jätkugu tema soojendavat sära kõigele ümbritsevale!” Pärast meeleolukat kontserti, mille sisustas Eesti Meestelaulu Selts oma solistide, ansamblite, poiste-, noorte- ja meeskooridega, sõitis grupp lasterikaste perede emasid Kadriorgu vabariigi presidendi vastuvõtule. Sel ajal, kui emad lossiga tutvusid ning Arnold ja Ingrid Rüütliga vestlesid, käisid pereisad koos lastega professor Rein Einasto juhtimisel tutvumas Kadriorus paekaldasse rajatava uue kunstimuuseumi ehitusega. “Järgmisel aastal samal ajal peaksime plaanide kohaselt juba kunstimuuseumi uude hoonesse sisse pääsema,” arvas professor Einasto. Ehitusplatsilt suunduti Väliskunsti Muuseumi, kus lossidaamid lastele ja isadele lossi ajaloost rääkisid ning eksponaate tutvustasid. Ja siis tuldi presidendilossi ette, kus emadega jälle kokku saadi. Veel autogrammid Ingrid ja Arnold Rüütlilt, tänusõnad emadepäeva vastuvõtu korraldajatele — Eesti Meestelaulu Seltsile, Eesti Naisliidule, MTÜ-le Eesti Pere ja teistele — ning lossiesine plats tühjenes — järgmise, juba traditsiooniliseks muutunud emadepäevani. Imelik, veel paarkümmend aastat tagasi polnud Eestis eriti kellelgi emadepäevast aimugi. Nüüd on ta olemas, juurdunud, tavapärane. Ja nii on hea ning õige. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||