|
||||
Nr 17 (674) Neljapäev, 29. aprill 2004 |
||||
|
Arhiiv |
Eesti saab sel nädalal Euroopa Liidu liikmeks. Mis sellega seoses esimesel pilgul silma paistab, on kindlasti bensiini, suhkru, tekstiili- ja elektroonikatoodete ja veel mõnede asjade hinna tõus. Kellel asja välismaale, see võib 1. maist passikontrollis rahulikult seada end Euroopa Liidu kodanikega samasse ritta. Enam ei prae me omas mahlas ega ela vaid oma elu. Nüüd tuleb hoida silmad-kõrvad senisest laiemini lahti, muidu võib tormavale elule jalgu jääda. Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt, kõlab ju üks viimase aja lööklauseid. Meie vajadus kogu aeg juurde õppida võib aga konflikti minna senise koolikorraldusega, mis pole seatud tegutsema niivõrd kiiresti muutuvas maailmas. Tundub, et alles see oli, kui võtsime käibele oma raha, panime toimima oma panga, piirivalvesüsteemi, kaitseväe jne, kui kõik see seoses Euroopa Liitu ja NATO-sse astumisega jälle muutub. Kogu see tormamine riigi ülesehituse ja muutmise alal pole andnud piisavalt aega inimeste peale mõtlemiseks, nn inimlik mõõde ongi meil Eestis jäänud põhjanaabritega võrreldes alaväärtustatuks. Mida kõike tehakse inimese heaolu nimel näiteks Rootsis, seda sai allakirjutanu kogeda mõned päevad tagasi, kui mittetulundusühing Euroopa Liikumine korraldas õppereisi Stockholmi. Külastasime Euroopa Liiduga seotud ametiasutusi ja tutvusime võimalustega, mida koostöö teiste riikidega võimaldab. Näiteks rahva tervise puhul toetatakse andmebaaside loomist, terviseriskide vähendamist, alkoholi- ja suitsetamisprobleemide leevendamist. Stockholmi Eesti Majas tutvustas Rootsi Eestlaste Liidu juhatuse esimees Peeter Luksep meie kaasmaalaste eluolu. Eestlasi on praegu Rootsis umbes 45 000, neist 12 000 Stockholmis. Viimase 15 aasta jooksul, kui liikumisvõimalused Eesti ja Rootsi vahel muutusid vabamaks, on toimunud paljudes organisatsioonides põlvkondade vahetus. Nüüd on tuhatkond inimest peaaegu pidevalt Eesti ja Rootsi vahet käimas — õppimas, töötamas. See tähendab, et ka eestikeelne kool Stockholmis elab üle muutusi, sest umbes pooled lapsed on “uued”, tulnud koos vanematega Rootsi viimastel aastatel. Ning üha uusi töötajaid on tulemas, sest Rootsi parlament võtab ilmselt õige varsti vastu otsuse, et Rootsi ei piira tööjõu liikumist ja sinna pääseb vabalt tööle juba 1. maist. Eriti oodatud on medõed, sest Rootsi elanikkond vananeb ja vajab hooldamist. Euroopa Liidule hinnangut andes ütles Peeter Luksep, et juba ammu, noorena käis ta mitmetes maades ja teda võeti vastu kui ennesõjaaegse iseseisva Eesti riigi esindajat. Rootsi ise ei kiirustanud Euroopa Liitu astumisega, vaid pidas kinni oma sõltumatust joonest, alliansivabadusest. Ja kuigi Rootsis lõpuks Euroopa Liit väikese häälteenamusega omaks võeti, ei kadunud rootslaste hulgas euroliidu asjus kriitiline suhtumine. Samas peetakse järjest loomulikumaks, et saab minna õppima ja tööle teistesse riikidesse, soetada seal endale suvekodusid jne. Mida nooremad, haritumad inimesed on, seda rohkem Euroopa Liitu normaalseks peetakse — nagu Eestiski. Paljud Rootsi elanikud pole veel käinud Eestis, 1. maist külastajate osakaal koos Tallinki uue laeva Victoria käikulaskmisega ilmselt kasvab. Peeter Luksep soovitas, et Eesti riik peaks oma liikmeksolekut Rootsiga võrreldes aktiivsemalt ära kasutama. Eesti peab europarlamenti saatma võimalikult kõrgetasemelised esindajad, soovitatavalt näiteks endisi peaministreid ja välisministreid, sest just see tase avab uksed, mitte modellide ilu või sportlikud saavutused. Euroopa Liit pole mingi laulu- või spordivõistlus, mis toimub kord aastas, vaid katkematu protsess, seepärast peab Eestit esindama see, kes järjepidevust kannab. Külastasime veel mitut asutust, kelle tegevus on suunatud rahvusvahelisele arengule ja koostööle. Näiteks tegutseb Rootsis aktiivselt organisatsioon, kes suunab noori teistesse riikidesse tutvuma sealse eluolu ja kultuuriga kõige laiemas mõttes. Külastasime veel Stockholmi puuetega noorte tööhõive osakonda, kus töötatakse kuni 10-liikmeliste gruppidega ning seejärel igaühega eraldi, et puudega noored ületaksid kartuse õppida, arvutit kasutada, tööandjatele helistada. Eesmärk on, et noored muutuksid iseseisvaks. Selle projekti üks rahastaja on Rootsi riigi ja kohaliku omavalitsuse kõrval ka Euroopa Sotsiaalfond. Euroopa Sotsiaalfondi Rootsi kontoris kuulsime veel ühest huvitavast projektist, mida võiks nimetada meistri ja selli koostööks. Elanikkonna vananemise ja tehnika “noorenemise” tõttu on tekkinud olukord, kus 80 protsenti tehnikast on noorem kui 10 aastat, 80 protsenti elanikkonnast pole aga viimase 10 aasta jooksul midagi eriti juurde õppinud ega suuda uue tehnikaga toime tulla. Siit järeldus: on vaja kursusi, elukestvat koolitust. Teisalt on hakanud kaduma oskus käsitseda vanemat tehnikat, teha traditsioonilist käsitööd. Vilumust ei saa raamatutest, see tuleb praktikaga ja kui kaovad kuldsete kätega inimesed, võib see hakata valusalt tunda andma. Seepärast ongi hakatud arendama sellisüsteemi. Juba on toimunud ridamisi käsitööpäevi, muuseumide juurde on loodud käsitööringe, kus käivad nii noored kui ka vanemad inimesed, kes tahavad mingit traditsioonilist ametit õppida. Vana ja uue koostöö, vana säilitamine ja uue arendamine — see ongi Euroopa. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||