|
||||
Nr 15 (672) Neljapäev, 15. aprill 2004 |
||||
Arhiiv |
Meie (poliit)avalikkus on võtnud viimastel päevadel lausa hõisata selle üle, et Riigikogu on viimaks vastu võtnud naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele suunatud võrdõiguslikkuse seaduse. Aga meie ühiskonnas on viimasel ajal süvenemas hoopis eakate inimeste diskrimineerimine — kihistumine aina süveneb, ja et keskmine pension jääb aina kiiremini keskmisest palgast maha, siis tuleb meil rääkida eakate inimeste lausa kavakindlast ainelisest ahistamisest. Kurikuulus pensionide indekseerimise senine kord on üks seesuguseid kavalaid võtteid, mis võimaldab valitsusel sotsiaalmaksuna kogutavast pensionirahast olulise osa pensionidena välja maksmata jätta. Pensionifondi on praeguseks kogunenud juba vähemalt kaks miljardit krooni vaba raha ja seda vaatamata sellele, et pensionifondist juba kolmandat aastat järjest ligi miljardi krooni kaupa raha noorte inimeste II pensionisambasse kantakse. Ealise diskrimineerimise süvendamisest ajendab senisest valjemini rääkima seegi, et valitsus ei kavatsegi II pensionisamba rahastamiseks teisi katteallikaid otsida, vaid jätkab pensionireformi teostamise sildi all praeguste pensionäride pensioniraha kärpimist. 1999. aasta oli ÜRO poolt teatavasti kuulutatud eakate inimeste aastaks, ja üks selle aasta põhiloosungeid oli: võrdsed võimalused igale eale! Aga missugustest võrdsetest võimalustest me saame praegu rääkida, kui eakate inimeste pensioniraha kogu aeg nooremate inimeste pensionisambasse ümber kanditakse? Praegune EV valitsus on seda tehes juba mitmendat aastat ignoreerimas Euroopas sajandipikkuse traditsiooniga põlvkondade solidaarsuse põhimõtet sotsiaalkindlustuse vallas, mille kohaselt noorem (töötav) põlvkond on maksnud pensioniraha eakale põlvkonnale. Nüüd on hakatud kuulutama sootuks “uut moodi” solidaarsuspõhimõtet, mille kohaselt süüakse üheskoos kõigepealt kiiresti tühjaks Vana-Peetri leivakott, seejärel aga vaadaku igaüks ise, millest ta söönuks saab (kui üldse saab)… Hiljuti võeti Riigikogus vastu ka sotsiaalkindlustuskoodeks, mis koos Euroopa sotsiaalharta nõuete järgimisega peaks Eestiski tagama pensionäride väärika toimetuleku. Ometi ei tõtta sotsiaalministeerium meid kuigi üksikasjalikult teavitama sellest, missugused sotsiaalharta ning sotsiaalkindlustuskoodeksi nõuded meil konkreetselt järgimist leidma on hakanud; ka pole üldsusel täpset infot selle kohta, mida sisaldavad Eesti valitsuse aruanded EL-i juhtorganitele selle kohta, kuidas Eestis pensionäre koheldakse ning mil määral siin on tagatud eakate aineline toimetulek. Et meil kehtib juba 7. aastat kõigest 500 krooni “suurune” toimetulekupiir (ning seda ei kavatsetagi tänavu suurendada), näitab kõnekalt, et EV valitsus on häbenemata jätkanud vanema põlvkonna õiguste rikkumist. Ülaltoodu on lühikokkuvõte põhjustest, miks pensionärid otsustasid 14. aprillil kell 12 Lossiplatsile meeleavaldusele koguneda. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||