|
||||
Nr 14 (671) Neljapäev, 8. aprill 2004 |
||||
|
Arhiiv |
Kui me ka kõik pole tõsiusklikud, siis kiriklikest traditsioonidest peame ometi lugu. Meenutagem okupatsiooniaega, mil kirikud olid jõulude aegu rahvast täis, vaatamata sellele, et võimuesindajate sabarakud pühakodades nuhkimas käisid. Siis oli kirikuskäik ka meie sõnatu protest võõrvõimu vastu. Läinudpühapäevase palmipuudepühaga alanud vaikne nädal kajastab Kristuse kannatusteed. Kui Jeesus oli äratanud Laatsaruse surnust ja Maarja oli Jeesust võidnud, aga süneedrium ehk juutide ülemkohus otsustanud ta hukata, asus Jeesus teele Betaaniast Jeruusalemma. Jeesus saabus Jeruusalemma paasapühaks, mida pühitseti Egiptuse orjapõlvest vabanemise mälestuspäevana. Rahvas võttis Jeesuse vastu juubeldades kui tõotatud kuninga, kes päästab iisraeli rahva Rooma võõrvõimu alt. Jeesuse tulekutee kaeti riiete ja palmiokstega. Suur neljapäev on püha õhtusöömaaja ja Jeesuse vangistamise päev. Sellesse Jeesuse viimasesse oma jüngritega veedetud päeva mahub veel palju sündmusi, nagu jüngrite jalgade pesemine ja Jeesuse palve Ketsemani aias. Ometigi ei suutnud kõige lähedasemad jüngrid Jeesust valvata ja Peetrus salgas ta maha. Suurel reedel viidi kohtuotsus täide. Jeesusest sai ohvritall... Sel päeval võimutses jumalavastasus — pilked, mõnitused, piinad, ristisurm... Jeesuse kanda oli kogu maailma patt. Ta nõrkes, kuid ei nurisenud ja suri andeks andes. Ta ihu pandi hauda. Vaikne laupäev on Jeesuse hauasolemise päev. Kui aga naised — Maarja Magdaleena jt — Jeesuse hauale minnes leidsid eest tühja haua, küsisid nad, kuhu ta on viidud. Nad said inglilt sõnumi, et teda pole enam siin, ta on üles tõusnud. Sellest ammusest loost saab tõmmata paralleele ka eesti rahva käekäiguga. On ju meilgi olnud omad salgajad, kes on meid reetnud; kuigi unistustes, aga on meilgi olnud oma kõrgem võim või abiline (valge laev), mida on pikisilmi oodatud, et pääseda võõrvõimu alt; aastasadu oleme olnud võõraste tallata, mõnitada ja käsutada. Mõistagi ei saanud see kesta igavesti. Ülestõusmisega andsime endale tuleviku, mida on kindlustanud viimase aja arengud. Seljataga on pikk protsess ühinemiseks Euroopa Liiduga ja täna, 23 päeva enne otsustavat 1. maid võime rääkida juba kindlatest liitlassuhetest Vana Maailma vägevriikidega. Väga tähtis oli meile nädalatagune sündmus, mil meid võeti Põhja-Atlandi sõjalise liidu täieõiguslikuks liikmeks. Need kaks olulist etappi peavad tagama meile kindla tuleviku, et vaenujõud meid taas alla ei heidaks. Ülestõusmispühi oleme ikka tähistanud. Meie mälestused ulatuvad emadeni-isadeni, kelle käe all sai mune värvitud, jänkut oodatud ja temalt alati mingit kingitust saadud. Piiblis kirjeldatud sündmustega on seotud hulk sümboleid, mis vaiksel nädalal on aukohal. Palmioksi asendavad Euroopas URBADEGA PAJUOKSAD või muud hiirekõrvul oksakesed, mis sümboliseerivad uut elu. Pühale õhtusöömaajale viitab KARIKAS, sama sündmuse sümbol on VIINAMARJAKOBAR. Kolm VILJAPEAD või VILJAVIHK (ka leivake) tähistab kannatanu ihu, OHVRITALL või -LAMMAS on tema võrdpilt. Kuna vanasti arvati, et PELIKAN toidab oma poegi verega, siis sai sellest linnust armastuse ja eneseohverduse sümbol. Seoses apostel Peetruse reetmise looga on KUKEST saanud kannatuse sümbol. RIST on ristiusu põhisümbol, laiemas tähenduses usumärk, lepituse embleem ning kristluse läbi päästmise ja lunastamise sümbol. KROON on ammustest aegadest olnud võidu ja väljapaistvuse märk, seega ka kuninglikkuse sümbol. Kollane NARTSISS, mis piibli järgi on paradiisilill, õitseb paljudes maades just lihavõtte aegu. MUNA peetakse eri kultuurides ja uskumustes loomise, viljakuse ja kasvu sümboliks. Uue elu sümbolid on nii KANAPOJAD kui LIHAVÕTTEJÄNES. Ka VILJATERA ja TÄRKAV ORAS räägivad elu puhkemisest ja kasvamise ilust. Ja lõpuks tähendab paljudele rahvastele PÄIKE eluandvat jumalikku jõudu. Elus on püsinud lihavõttepühade kombed: munade värvimine ning sugulaste ja sõpradega vahetamine. Mõnel pool viidi muna ristteele, et haigusi ära hoida. Üldine komme on munade koksimine ehk tiksutamine. Kes munaga teise muna katki lööb, saab selle katkise muna endale. Tütarlaste kohta väidetakse, et see neiu, kelle muna katki läheb, saab enne mehele. Saksamaalt on meile tulnud urvitamine — esimese püha hommikul urbadega peksmine, sest urvakimp esindab eluvitsa, mis peab lüüasaajatele tervist ja jõudu tagama. Elustagem neid ja teisigi lihavõttekombeid, tehkem lastele ja lastelastele pühadekingitusi, olgem rohkem looduses, sest lihavõtted on ka kevadise ärkamise aeg, ning pakkugem lähedastele kevadpühade toite — kaerakilet, urveputru ja muidugi lihavõtte lemmikrooga pashat. Häid lihavõttepühi! Rein Vaher |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||