|
||||
Nr 11 (668) Neljapäev, 18. märts 2004 |
||||
|
Arhiiv |
Vastuolus põhiseadusega Viimastel kuudel on juhitud avalikkuse ning mõistagi ka valitsuskoalitsiooni tähelepanu järjest taunivamalt sellele, et juba 1997. aastast kehtiv 500-kroonine toimetulekupiir on ammu ajast ja arust ning rikub puudustkannatajate inimväärikust. Pole vajadust rõhutadagi, et toimetulekutoetuse saajate hulka kuulub hulgaliselt eeskätt pensionäre, kes peavad sellest rahanatukesest ostma oma toidu, ravimid, hügieenitarbed ning katma kõikvõimalikud muud igapäevased olmekulutused. Veebruarikuu algul juhtis õiguskantsler Allar Jõks Riigikogu tähelepanu asjaolule, et 500-kroonine toimetulekupiir ei ole kooskõlas põhiseadusega. Jõks tegi poliitikutele ettepaneku astuda samme olukorra kiireks parandamiseks. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial avaldas arvamust, et lahendus tuleks leida lisaeelarve kaudu. Selle esitamine on aga valitsuse pädevuses. “Võimalikud on ka täiendav pensionitõus või uute teenuste pakkumine. Ei saa olla rahul nii tõsise probleemi edasilükkamisega. Tänavu tuleb midagi ära teha, inimesed ei saa pikalt oodata.” Toimetulekuprobleemid on muutunud teravaiks eriti veel seepärast, et kättejõudnud mitmesugused hinnatõusud tabavad iseäranis valusalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Paraku on peaminister Juhan Parts asunud venitamise taunitavale teele: “Minu sõnum on, et me peaksime toimetulekupiiri tõstma järgmise aasta riigieelarvega.” Seni saavat puudust kannatavaid inimesi aidata omavalitsused, kes teavad elanike majandusraskusi ja kelle tulud Partsi sõnul ületasid enamasti 2003. aastaks planeeritu. Samuti viitas peaminister tööhõivepoliitika tõhustamisele — seegi aitavat inimestel paremini toime tulla. Kuid arvukad pensionärid on siiski sõltuvad eelkõige toimetulekutoetustest, sest rohkem kui neljal viiendikul nendest pole enam tööturule asja. Ning peaminister, kes toimetulekupiiri tõstmiseks kiireid meetmeid võtta ei kavatse, määrab kümned tuhanded toetust vajavad vanurid jätkuvalt virelemisele. Kavatsetavast pensioni tõstmisestki ei piisa… Vastupidiselt vahepealsetele kinnitustele polegi veel kindel, kas 1. aprillist vahepeal reklaamitud keskmine 235-kroonine pensionitõus ongi 235 krooni või mõnevõrra väiksem, sest Riigikogu masinavärgis on vastavate seadusesätete menetlemine tõrkeid tekitanud. Käesoleva ajalehenumbri ilmumise ajaks on meil selle kohta loodetavalt selgus käes. Kuid hoolimata sellest, kas tänavune pensionitõus on 1. aprillist 135 või 235 krooni, ei piisa sellest euroliitu astumisest tekkivate ja muude hinnatõusude tasakaalustamiseks ometigi — tegelikult ootavad eaka põlvkonna esindajad (eelkõige ligi 300 000 pensionäri) hoopis senisest põhimõtteliselt erinevat lähenemist pensionireformile. Teatavasti on siin koer maetud nn II pensionisamba rahastamisse — praegu jätkab juba kolmas valitsuskoalitsioon järjest nooremate inimeste II pensionisamba rahastamist sotsiaalmaksust laekuvast pensionirahast, s.t praeguste pensionäride arvelt. Aga maailmakogemus kõneleb, et nii mõneski riigis on pensionireformi rahastatud mitte sotsiaalmaksuna laekuvatest pensionirahadest, vaid muudest allikatest. See võimaldaks kohe pensioni suurendada keskmiselt 400–500 krooni võrra ning nõnda oleks tagatud inimväärne toimetulek. Meil oleks seesugune pensionireformi võimalik katteallikas stabilisatsioonifond, kuid selle sammu tegemiseks puudub poliitiline tahe — selle vastu on eeskätt valitsuskoalitsiooni kuuluvad Reformierakond ja Res Publica. Ning Rahvaliit, kes samuti koalitsiooni kuulub, on pidanud oma soojema suhtumise pensionäridesse esialgu vaguralt maha salgama. Kogunegem 14. aprillil Toompeale! Korrates 19. veebruari Videvikus välja kuulutatud kutset pensionäridele koguneda 14. aprillil kell 12 Toompeale meeleavaldusele, meenutame taas nõudmisi Riigikogule ja valitsusele: 1. Tagastada pensionifondi kogu sealt II pensionisamba käivitamiseks välja viidud raha (ümmarguselt 1 miljard krooni). 2. Maksta kogu sotsiaalmaksust pensionifondi kogutav raha pensionideks välja. 3. Tõsta toimetulekupiir vähemasti 900 kroonini. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||