|
||||
Nr 8 (665) Neljapäev, 26. veebruar 2004 |
||||
|
Arhiiv |
Sünnipäevanädal. Lapsed sosistavad nurgas, kaasa muigab salapäraselt ja peidab midagi selja taha, kui ootamatult satud tuppa tulema. Köögist hõngub neelatama panevaid lõhnu. Nõnda on see alati olnud. Kodurõõmud, pererõõmud… Kodumaa sünnipäev on midagi sootuks muud. Või kas ongi? Oleme mitu nädalat mõttes kaugetes aegades käinud. On meenunud Vabadussõda ja Henrik Visnapuu: Ole tervitet, tervitet kodumaa! Surm kõiki me mehi ei murra: Kes üle jääb, vabalt võib elada. Õnn igavest olgu Sinuga! Nii magus on sinu eest surra, kirjutatud noorte langenud sõdurite mälestuseks. Oleme mõelnud Tartu rahu aastapäeval meestest, kellele võlgneme tänu, et see rahu sõlmiti, et see Eestile kasulikult sõlmiti. Ei oleks ilma Jaan Poska ning paljude teiste targa diplomaatiata sellega toime saadud. Ja siiski igritseb kusagil sisimas kahtlus, et noist kauge aja suurtest meestest teab tänane inimene liiga vähe. On ju öeldud, et kes minevikku ei mäleta — ja need teised sõnad, mis tuleviku kohta käivad. Harva, liiga harva on sõnad tegudeks tehtud. Oleme uudistanud ja arutlenud, kes ja miks saavad Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul riigile ja rahvale osutatud teenete eest autasu. Tänavu on neid kokku 447, tunduvalt rohkem kui möödunud aastal. Rohkesti on nimistus riigiteenistujaid. On tunnustatud eelkõige nende tööd, kes on aidanud Eestil leida oma kohta teiste demokraatlike riikide seas, on neid, kes on aidanud Eesti üle NATO ja Euroopa Liidu lävepaku, samuti välisriikide saatkondade töötajaid, meie riigi sõpru raja tagant. Üllatavalt — või peaks ehk ütlema meeldivalt — palju on nimesid, mis laiemale avalikkusele võõrad, inimesed, keda teatakse-tuntakse, kes on olulised oma kodukandis. On laulu- ja tantsupeo aasta ning otse loomulikult on autasu pälvinute seas rohkesti omakultuuri hoidjaid ning edendajaid. Mäletatavasti kanti just nüüdsama UNESCO pärandi nimekirja Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Kihnu kultuur. Alles äsja pälvisid maineka Grammy auhinna eesti muusikud. Kõik see tõstab meie enesetunnet. Ei oleks ei laulupidusid, ei ka omanäolist Kihnumuad, kui ei oleks paljusid inimesi, kes on tahtnud ja hoolinud. Autasustatute pikas nimistus on muusika- ja tantsuinimesed Aune Ork, Valeri Petrov, Aadu Regi, Lennart Jõela, Maiu Linnamägi, Ülo Luht, Eike Rõõmus ja paljud teised, on Rosaali Karjam Kihnust, Salme Tuulik Abrukalt, Endel Saar Hiiumaalt, on keelekõrv Mari Tarand — palju neid, kelleta Eesti elu ei oleks see, mis ta on. Liiga palju on inimesi, kellele raha rinda pannakse, on ka arvatud. Varsti olevat juba häbi elada, kui mõnda tähte või risti ei ole ette näidata. Igasse asjasse võib suhtuda väga mitmeti. Betti Alver on kirjutanud: Sa ei tunnegi vist ega talu neid, kes kannavad ühtevalu raskelt rammitud kive ja rauda eemale värava eest. Need on elusse armunud hinged, ilmatelje tegija lapsed - - - Ilmaväravas ikka jääb kivikaaluja kätte ivake igavikku. Just seda igavikuivakest me sünnimaa sünnipäeval meeles peamegi, peab ju miski argiasjust üle ulatuma. Juba mitu nädalat on paljud daamid ja härrad end presidendi vastuvõtule kujutlenud, tualette proovinud, peeglisse vaadanud ja reveranssi teinud. Tänavu on vastuvõtule kutsutuid ligi 800, see esimene Eesti… Kuidas teine Eesti sünnipäeva peab? On räägitud sellest, et pidupäeva puhul tohivad kodutud päevalgi öömajas olla, aga televiisorit nad vaadata ei saa, seda lihtsalt ei olegi olemas. On räägitud neist (paljudest), kes peavad kuu aega toime tulema nadi 500 krooniga. Aga need ei ole pidupäevajutud, need ei ole tegelikult üldse teemad pikaks jutuks, vaid tegutsemist ootav valupunkt, üks paljudest sellistest, mida olla ei tohiks. Muidugi võib ju rääkida elu hammasratastest ja õpitud abitusest ning sellest, et Õudne kui needmine ajalugu, mahatallatud, jõuetu sugu, kõverad, küürakad vaevakased, juurtega, juurteta mädasoo mülkas. See on Eesti. (G. Suits) ja sedagi, et - - - Su masti murdis kauge minevik ja võõrad su tüüri on juhtind, kuis juhtus. (J. Liiv) Võib ju rääkida põhjustest, ent toime peab saama tagajärgedega. Ja kuigi halvad asjad pole pidupäevateema, on see meie elu teema ometi. Pidupäev saab otsa. Mis saab edasi, homme ja ülehomme? Kas tõesti ei ole midagi uut päikese all, kas ikka jälle Vaekaussi tühjendamas sarvik parajasti, ees tirib teine, kolmas lükkab takka. Ju terve trobikond neid köie taha lasti, kuid õnnetute juurdevool ei lakka. (M. Under) Ei ole need kõhklused-kahtlusedki pidupäevapärased, ent sünnipäevaküünlad põlevad kiiresti lõpuni. Need jutud, mida pidupäevil ei räägitud, tuleb siiski lõpuni rääkida. Ei ole midagi uut päikese all, valu jääb valuks ja vaesus vaesuseks. “Et elu armastada, peab armu elustama,” on öelnud Artur Alliksaar. Et kodumaad armastada, peab maa oma rahvast armastama. IMBI JELETSKY |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||