|
||||
Nr 48 (655) Neljapäev, 11. detsember 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Nädalataguses õpetajate streigis osales rohkem kui 20 000 inimest, õpetajate kõrval haritlasi teisteltki elualadelt, streigiga ühinesid ka vedurijuhid. Streiki toetas 52 kutseliitu ja ametiühingut, ühingut, ühendust, teadusasutust jt, teiste seas ka Leedu Haridustöötajate Ametiühing, Läti Haridus- ja Teadustöötajate Liit, Norra Õpetajate Kogu, Rootsi Õpetajate Ametiühing Lärärförbundet, Soome Õpetajate Liit OAJ ning Õpetajate Maailmaorganisatsioon, kuhu kuulub rohkem kui 26 miljonit õpetajat. Läinudnädalane protestiaktsioon oli Eesti taasiseseisvusaja suurim. On arvatud, et see jääb lõppeva aasta viimaseks protestiks. Elu näitab, kas see nii ka on, sest tegelikult hõljub juba pikemat aega õhus veel üks vastuolu riigijuhtide ja -alamate vahel. See on pensionäride võitlus oma õiguste ja elamisväärse pensioni eest. Pensionärid on seni kolm korda käinud Toompeal valitsushoone ees meelt avaldamas ja oma nõudmisi esitamas. Muidugi ei saa pensionäride aktsiooni nimetada streigiks. See poleks töökatkestus, vaid protestidemonstratsioon parlamendihoone ees, kus nende endi valitud saadikuile antakse üle oma nõudmiste pakett. Need nõudmised olid viimati sätestatud Eesti Pensionäride Ühenduse koostatud avalduses parlamendi esimehele Ene Ergmale ja valitsusjuhile Juhan Partsile. Kiires korras korraldatud aktsiooniga andsid avaldusele oma allkirja 25 380 pensionäri. Pensionärid nõuavad, et järgmise aasta riigieelarves kasutataks sotsiaalmaksuna kogutav 20 %-line pensioniosa täielikult pensionide maksmiseks, s.t lõpetataks kogumispensioni rahastamine pensionifondist; et pensionifondi kogunenud 1,7 miljardit krooni makstaks pensionideks ja pensione indekseeritaks suhtena riigi keskmisse palka. Et nendest nõudmistest pole seni rahuldatud ühtegi, siis, edastades Eesti Pensionäride Ühenduse esimehe Sven Pärna öeldut, “tuleb pensionäridel kasutusele võtta otsustavamad meetmed”. See oleks massiline meeleavaldus Toompeal Riigikogu ja kõikjal maavalitsuste ees. Eestis on ligi 300 000 vanaduspensionäri, s.o ligi kolmandik elanikkonnast, see on suur jõud. Sellele protestidemonstratsioonile peaks, kui tervis vähegi lubab, minema iga endast lugu pidav eakas inimene. Ja mitte ainult. Võtkem eeskuju õpetajate streigist, mida toetasid paljud kodu- ja välisorganisatsioonid. Nii peaksid ka pensionäre toetama praegused töölkäijad, kes ju mõne aasta pärast on ise pensionieas ja seisavad siis samuti silmitsi toimetulekuprobleemidega. Tähtis on, et eakad näitaksid oma jõudu ja otsustavust mitte ainult pealinnas, vaid ka maakondades. Seal oleksid eestvedajateks ja -kõnelejateks Eesti Pensionäride Ühenduse ja Eesti Pensionäride Liidu allorganisatsioonide ning teiste eakate ühenduste esindajad. Pole kahtlust, et selles protestiaktsioonis osalevad ka need eakad, kes päevakeskustes taidlevad, ja nemad võiksid sel päeval improvisatsioonesinemisega oma eakaaslastele koosolemise aegu rõõmu teha. Advendiküünla süütamise tseremoonial kohtasin Raekoja platsil oma head tuttavat väliseestlast New Yorgist. Ees seisvat õpetajate streiki hindas ta vajalikuks demokraatiailminguks ja lisas, et ookeani taga seisavad kõik ise oma õiguste eest, ka pensionärid, kes on USA-s aktiivsed ja tarmukad võitlejad, aga mitte vaikselt nurgas kössitavad jõuetud vanakesed. Ainult nii tulevad võidud! Ka Eesti eakaid õhutas ta aktiivsemale ja jõulisemale tegutsemisele. Niisiis peaksid kõik Eesti pensionärid juba praegu hakkama mõtlema ühisele võitluspäevale ning veenma selles osalema ka oma sõpru ja tuttavaid. Seni aga ootame selleks parajat päeva. Aeg pole veel käes, sest … … mõni aeg tagasi ulatas eakatele oma nõuandva ja abistava käe grupp juriste, kes soovitasid Eesti Pensionäride Ühendusel kaevata riik kohtusse ja lubasid sel protsessil eakaid esindada. Praegu käivad juristidega läbirääkimised. Valmistumine kohtuprotsessiks ei sega ühisdemonstratsiooni korraldamist, sest tee kohtukulli ette on pikk, kauakestev ja keeruline. Nii et ootame ära, kuni selgus käes, ja siis seame juba selgemaid eesmärke. Rein Vaher |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||