|
||||
Nr 47 (654) Neljapäev, 4. detsember 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Praegu on Eestis kõrgharidusega õpetaja ja kultuuritöötaja palga alammäär 5400 krooni kuus ja sedagi ainult riigi hallatavates asutustes, omavalitsuste halduses olevates asutustes võivad samalaadse töö tegijad saada tunduvalt madalamat palka, kuigi nendele esitatavad kvalifikatsiooni- ja muud töönõuded on samasugused. Rahandusministeerium on arvutanud tuleva aasta keskmiseks palgaks 7362 krooni kuus, seega kipub haritlaste keskmine palk vabariigi keskmisest palgast üpris kõvasti maha jääma. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ja valitsuse vahel 2000. ja 2001. aastal alla kirjutatud palgakokkulepetesse kirjutati küll sisse nõue, et TALO liikmeskonda kuuluva kõrgharidusega töötaja kuupalga alammäär töötamisel täistööajaga ja kõrgharidust nõudval ametikohal peab olema vähemalt riigi keskmise kuupalga tasemel, kuid liikumist selles suunas pole märgata. Umbes 35 tuhande liikmega TALO üldkogu märkis tänavu 17. septembril, et TALO ja valitsuse delegatsioonide läbirääkimistel ei ole TALO nõudmisi arvestatud. Et ka järgmised läbirääkimised TALO ja valitsuse delegatsioonide vahel riikliku lepitaja vahendusel lõppesid tulemusteta ja osapooled jäid erimeelsustele, otsustas TALO juhatus kuulutada töörahu katkenuks ja määrata TALO liikmeskonna üleriigilise ühepäevase streigi toimumise ajaks 4. detsembri 2003. aastal ehk siis selle nädala neljapäeva. TALO juhatuse esimehe Toivo Roosimaa sõnul võib streikima oodata umbes paarkümmend tuhat inimest, kuid see arv võib olla ka suurem, sest streigi põhjuseks olev probleem puudutab umbes 80 tuhandet inimest — kultuuritöötajaid, õpetajaid, lektoreid, teadureid, kõrgharidusega põllumehi, meditsiinitöötajaid jne. Streikimine pole mingi jalutuskäik Toompeale ega töökohal lorutamine — see on keeruline toiming, mille taustast saab veidi aimu, kui lugeda kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Streik on selle seaduse järgi töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Kavandatavast streigist on streigi korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Teates näidatakse ära streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Streigijuht on kohustatud rakendama meetmeid teise poole vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning ta kannab vastutust streigiga kaasnenud õiguserikkumiste ja tekitatud kahjude eest. Streigist osavõtt on vabatahtlik, streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada. Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes, kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistuses. Streigi aja eest töötajatele palka ei maksta. Kuidas saaks streigi korraldajate indu pidurdada? Tõenäoliselt on põhiline vahend vähemalt mingitegi järeleandmiste tegemine, hea tahte näitamine. Näiteks sõlmisid sotsiaalminister Marko Pomerants ja Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esindaja Harri Taliga nädal tagasi kokkuleppe laste hoolekandeasutuste kasvatusala töötajate 2004. aasta palgatingimuste kohta. Kokkuleppega kehtestatakse tuleva aasta 1. jaanuarist kuupalga alammääraks abikasvatajale 3500 krooni, nooremkasvatajale 4000 krooni, kasvatajale 4500 krooni ja vanemkasvatajale 5000 krooni. Kokkuleppega võeti eesmärgiks viia 2006. aastaks kõrgharidusega kasvataja töötasu samale tasemele põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasuga. See oleks juba küllalt suur samm edasi, sest lastekodude kasvatajate keskmine palk oli möödunud aastal 2753 krooni. Üksikisiku tulumaksu vähendamise edasilükkamine on mõningaseks võiduks ka õpetajatele, sest selle edasilükkamise läbi riigile kogutavast umbes 0,75 miljardist lisakroonist läheb osa just nende palgatõusuks. Nii et kui seni lubas valitsus õpetajatele 8 % palgatõusu, siis uue kava kohaselt peaks õpetajate palk tõusma 12 % võrra ja kõige kõrgema palgaga õpetaja hakkaks saama järgmisel aastal ligi 9000 krooni kuus. Kas sellise palgaga õpetajal jätkub enam motivatsiooni streikida? Ja kui õpetajale teatatakse, et esimeste laste toetus suureneb järgmisel aastal seniselt 150 kroonilt 300 kroonile kuus, kas seegi ei kahanda inimeste hulka, kes püüavad väita, et valitsus sotsiaalprobleemide osas midagi ette ei võta? Aga streigiprotsess on juba käivitatud, lisaks neljapäeval kell 13 algavale miitingule Toompeal on välja kuulutatud kõnekoosolek Viljandis Vabaduse platsil ja mitmel pool mujal. Paljud koolid on juba saatnud õpilastele koju kirja, milles nad teatavad, et neljapäeval õppetunde pole. TALO streiki on lubanud toetada ka Eesti Ametiühingute Keskliit, kes möödunud reedel valis oma ameti maha pannud Kadi Pärnitsa asemele esimeheks EAKL-i senise sotsiaalsekretäri Harri Taliga. Uus esimees on teatanud, et EAKL seab endale kolm põhieesmärki: ametiühingute liikmeskonna suurendamise, liikmete huvide parema kaitsmise ning paremate tulemuste saavutamise palgaläbirääkimistel. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||