|
||||
Nr 38 (645) Neljapäev, 2. oktoober 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Meil on ju selgesti meeles kena pühapäev mihklikuu keskel, mil enamik meist Euroopa Liitu astumise küsimuses rahvahääletusel käis. Teadupärast andis kaks kolmandikku hääletuses osalenutest hääle euroliitu astumise poolt, lootes sealjuures siiralt (?), et see samm on parim moodus kaitsta-tagada nii Eestimaa parimat tulevikku kui ka iga eestimaalase turvalist käekäiku lähemas ning kaugemas tulevikus. Deklareeriti hommikust õhtuni: pärast euroliitu astumist elavneb meie majanduselu, märksa kasvavad inimeste palgad-sissetulekud ning kõige selle tulemusena suurenevat ka pensionäride heaolu. Teada on, et keskmine kuupalk ulatubki juba 8000 krooni kanti ja tõenäoline on, et töötasude kasv jätkub edaspidigi. Pensionärid (kelle ainuke sissetulek on aga teatavasti keskmiselt umbes 2000 krooni kuus) jäetakse kogu sellest (töötasude) tõusust külmalt kõrvale, sest võimul olev valitsus on ilmselgel arvamusel, nagu oleksid pensionid praegu vaat et enam kui küllaldased. On ju peaminister Juhan Parts andnud juulikuisest 100-kroonisest pensionitõstmisest (et eakad enne eurohääletamist valitsusele lojaalsed püsiksid, oma jaa-hääle ikka kenasti kätte annaksid) rääkides ilmselgesti mõista, et tegemist olnud seesuguse sammuga eakate heaolu parandamisel, millest pidavat piisama pikemaks ajaks. Möödunud reedel siis andiski peaminister raadio kaudu kogu rahvale otsesõnu teada, et mingit pensionide tõstmist tänavu enam ei tule — järgmine pensionide nn tõstmine toimuvat 2004. aasta aprillis ning informeeritud allikate kinnitusel ulatuvat tõus siis umbes 5 protsendini. Aga 5 % tähendab ju kogunisti ligikaudu 100-kroonist tõusu… Samal ajal on juba teada antud teistsugustest tõusunumbritest, mis enamasti on tingitud euronõuete ja -seaduste järgima asumisest ja mis kõik tabavad ka eakaid: toasoojuse hinna tõus, kõikide kaupade ning teenuste kallinemist mõjutav mootorikütuse umbes 20-protsendiline hinnatõus, veehinna oluline tõus, visiiditasude kehtestamine kõikide arstide juurde pääsemiseks, ühistranspordi piletite märgatav kallinemine jne. Pensionide mittetõstmist põhjendades on valitsus püüdnud kord näidata, et olemasolev 20-protsendiline sotsiaalmaks ei võimaldavatki rohkem pensioni maksta, samas aga on püütud loogikavastaselt tõestada, et praegu kehtiv pensionide indekseerimise ebaõiglane ning aegunud süsteem tagavat täielikult pensionäride huvide kaitsmise. Just nõndaviisi vastas Videvikule praegune sotsiaalminister Marko Pomerants, kui ma temale ütlesin, et praegused vanaduspensionärid ei ole rahul nüüdseks juba paraku juurdunud olukorraga, kus viiendik nende pensionirahast (mis laekub tervikuna tollestsamast 20-protsendilisest sotsiaalmaksust ja vastavalt pensioniseadusele peaks tervenisti välja makstama pensionideks) kantakse valitsuse otsusel nooremate, täies tööjõus inimeste II pensionisambasse. Praeguseks on tolle kurikuulsa II sambaga liitunud ligemale pool siinsest töötajaskonnast ning nende arv suureneb järjest. Nõnda siis ongi juhtumas, et seadusega määratud ja pensionideks mõeldud sotsiaalmaks (20 % töötaja palgast) ei olegi varsti enam 20, vaid üksnes 16 protsenti. Siis polegi ju imeks panna, kui puudub raha pensionide tõstmiseks. Aga nii paradoksaalne kui see ka pole, on pensionikassasse praeguseks siiski kogunenud vähemasti 1,7 miljardit (või enamgi) krooni, mida võiks valitsuse hea tahte korral kasutada 200 või koguni 300 krooni suuruseks pensionitõusuks ning mis aitaks eakatel sügisese eurohääletusejärgse üldise hinnatõusu tingimustes kergemini talve üle elada. Pensionide indekseerimise senise aegunud korra muutmise ümber toimus hiljuti Riigikogus põhjalik arutelu, kus I samba rahade II pensionisambasse kantimise vastu võtsid teiste hulgas argumenteeritult sõna rahvaliitlane Jaanus Männik, isamaaliitlane Helir-Valdor Seeder, keskerakondlane Siiri Oviir jt. Kuid valitsus püsib endiselt pensionäre eiraval kursil ega kavatsegi raha ümberpumpamist lõpetada. Seepärast on Videviku toimetus ja Eesti Pensionäride Ühendus algatanud massilise allkirjade kogumise pensionäride huvide kaitseks. Täpsemalt vt kõrvalveergudelt. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||