|
||||
Nr 32 (639) Neljapäev, 21. august 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Et koorem paremini veereks, on ikka mõistlik suurendada vedajate hulka ja vähendada koormat. Nii on otstarbekas ka ühiskonnal, kes tahab areneda, kaasata osalusdemokraatiasse võimalikult paljusid osapooli. Selline protsess on nüüd Eestiski käivitunud. Tänavu aprillis asutati Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, kes augusti alguses saatis arutamiseks laiali kokkuleppe projekti ja selle lähtealused. Ühiskondliku leppe projektis on rasvaselt kirjas: “Allakirjutanud seavad keskseks arengueesmärgiks Eesti inimeste elatustaseme vähemalt kahekordse tõusu aastaks 2015, mis peab toimuma koos sotsiaalse ebavõrdsuse olulise vähenemisega. Elatustaseme tõus peab olema kiirem ja tuntavam just täna vähemkindlustatud ühiskonnagruppide osas.” President Arnold Rüütel, kes on kokkuleppe idee algataja, on kokkuleppe projekti heaks kiitnud ja 14. augustil kogunes Kehtna mõisa enamik 40-st ühiskondliku kokkuleppe memorandumi osapoolest. Foorumit avades tõdes Ühiskondliku Leppe SA nõukogu esimees Aadu Luukas, et lepe võimendab üksikuid võtmeküsimusi, pretendeerimata seejuures süsteemsele juhtimisele — see on ikkagi Riigikogu ning valitsuse funktsioon ja eesõigus. Samas pole leppe osapoolteks ei riik ega valitsus, vaid erinevad organisatsioonid, kes osalusdemokraatia kaudu tugevdavad riigivõimu ning rahva usku endasse. Lisaks osapooltele on leppega seotud alusmaterjalide koostamisest osa võtnud erinevate eluvaldkondade eksperdid. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et kõigepealt tuleks keskenduda lastele ja haridusele, sest just need on Eesti taasloova arengu aluseks. Aadu Luukas avaldas lootust, et lähinädalatel on võimalik jõuda nii kaugele, et ühiskondlik kokkulepe sünnib ning tekivad eeldused taasloovaks Eestiks. “Meie siht on selge — paneme Eesti elama!” ütles Aadu Luukas. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi direktor Raivo Vetik rääkis vajadusest osalusdemokraatia järele, mis peab eksisteerima kõrvuti esindusdemokraatiaga. Nüüd on muutused ühiskonnas nii kiired, et on vaja valitsusväliseid jõude, kes ühiskonna arengu põhiliste sihtide osas kokkuleppeid sõlmiksid ning valitsusele survet avaldaksid. Taasiseseisvumise aegne üksmeel on kustumas, nüüd tuleb see taastada vähemalt ühiskonnale eriti oluliste küsimuste osas. Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo rõhutas, et Eesti ühiskond on viimase 15 aastaga läbinud väga pika tee, väga palju ootusi ja lootusi on realiseerunud, väga palju ootusi ja lootusi on muutunud pettumuseks, siduv aine on hõredaks muutunud, empaatiavõime nõrgenenud. Seepärast on üksteisemõistmise suurendamisele suunatud sammud õiged, ning lepete sõlmimine mõistlik. Valminud tekstis on märksõnu esile tõstetud kaks — lastega pered ja haridus. Just need kaks märksõna tulevad esile ka kõigis viimastel aastatel avaldatud ühiskonna arengu dokumentides ning on eeldusi, et need valdkonnad saavad laiapõhjalise toetuse. Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juhatuse esinaine Andra Veidemann tutvustas ekspertide seisukohti, mis puudutavad lastega peresid ja haridust. Teatavasti on traditsiooniline perekond Eestis oluliselt muutunud — oleme abielulahutuste poolest Euroopas esikohal, rohkem kui pooled lastest sünnivad väljaspool abielu. Milliste sotsiaalsete tagatistega on meil lapsed, kuidas lastega peresid väärtustada, see tulebki läbi arutada ning leida võimalused perede toetamiseks. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg tõdes, et projektdokument on sündinud tuliste vaidluste tulemusel ning tegemist on kompromissiga. On paratamatu, et selles dokumendis pole kõiki seisukohti ja soove, kuid tähtis on tagada järjepidevus olulistes küsimustes sõltumata sellest, kes on võimul. Kindel on see, et kui tahame sotsiaalkulutusi kokku hoida, tuleb teha kulutusi haridusse — kui ei rahastata haridussüsteemi, siis tuleb varsti senisest veelgi rohkem hakata rahastama sotsiaalsüsteemi ja vanglaid. Mõõdukate esindaja Liia Hänni ütles, et kõige tähtsam on, mis peab Eestist saama lähi- ja kaugemas perspektiivis. Nüüd, kus oleme võtnud suuna Euroopale, peaksime arvestama ka seal valitsevat tarbimisühiskonda koos kõigi sellist ühiskonda iseloomustavate pahedega. Kas me ei peaks võtma suuna säästlikule ühiskonnale? Ei tohi unustada ka sotsiaalpartnerlust, omanike, töövõtjate ja avaliku sektori suhteid. Jaanus Männik Eestimaa Rahvaliidu esindajana rõhutas, et leppe projekt on sisukas dokument, kuid pidas vajalikuks hariduse kõrval rohkem kanda hoolt ka regionaalpoliitika ja loodusressursside eest. Ja kui räägime lastest ja haridusest, siis senisest rohkem tuleks toetada sportimist ja huvialaringe. Eesti Pensionäride Liidu esimees Harri Kärtner väljendas muret, et leppe projektis pole räägitud sotsiaalkaitsest. Ega sotsiaalkaitse ei hõlma ainult eakaid — möödunud talvel külmas surnuks rohkem kui 200 kodutut — eks seegi näita muule maailmale, milline on olukord Eestis. Omaette probleem on kuritegevus, seega peaks projekt sisaldama sotsiaalkaitse kõrval ka turvalisust, need mõlemad peavad olema tagatud kõigile, mitte ainult eakatele. Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn ütles, et praegune leppe projekt on eakate seisukohalt kõvasti kreenis ning pensionärid olid naiivsed, kui uskusid, et selle leppe koostamise käigus lähevad pensionäridega seotud probleemid ühiskonnas paika. Foorumi osapooled võtsid endale leppe projektisse ettepanekute ja muudatuste tegemiseks veel kaks nädalat aega. Ja nagu juba öeldud, on kokkuleppe projekt avatud aruteluks kõigile ning saadaval internetis aadressil www.lepe.ee. Kes soovib riigi ja ühiskonna elus senisest rohkem kaasa rääkida, rakenduge vankri ette! PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||