|
||||
Nr 19 (626) Neljapäev, 15. mai 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Pensionäride probleemid peaksid olema valitsusele ühed prioriteetsemad, sest ligi 297 000 vanaduspensionäri moodustavad veerandi, täpsemalt 26 % Eesti rahvastikust. Meie senised valitsused on pensionäride probleemistikku veeretanud nagu kuuma kartulit suus, seda kas vähem või üldsuse survel veidi rohkem päevakorda võtnud ja siis mõningat leevendust pakkunud. 1968. aastast kehtiv Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks soovitab oma elutöö teinud eakate elamisrahaks kuni 40 % töölise keskmisest palgast. 1990. aastal soovitab selle koodeksi täiendatud variant pensioni suuruseks koguni 50 % keskmisest palgast. Selline pensioni suurus enamikus Euroopa heaoluriikides kehtibki. Vaatamata meie pensionäride institutsioonide nõudmistele võtta see koodeks meilgi aluseks, pole meie valitsused suutnud koodeksit seni isegi eesti keelde tõlkida. Eesti Pensionäride Ühendusel õnnestus koodeksi tõlge siiski saada, kuid see olevat mitteametlik tõlge. Mis keelab valitsusel tunnistamast seda tõlget ametlikuks? Selge see, et valitsusele pole see kasulik, sest siis tuleks tal see euroopalik suhtumine pensionäridesse ka Eestis tunnistada järgimist väärivaks. Nüüd on uus, kolme R-i koalitsioonivalitsus küll alles pisukest aega olnud võimul, kuid tunda on pensionäride suhtes soodsamat ja mõistvamat suhtumist. Meie parlamendi sünnipäeval Toompeale kogunenud eakamate esindajad esitasid pressikonverentsil valitsusliikmeile hulga küsimusi pensionide kohta. Mõistagi ei saanud alles võimule tulnud poliitikud anda eakatele vastutustundetuid kohese pensionitõusu lubadusi. Uuel valitsusel tuleb leida võimalusi vanemate inimeste elutöö tunnustamiseks neile väärilise elatisraha tagamisega. See on eakate esimene võit, et uus valitsus on endale teadvustanud probleemi olemasolu ja selle eakatele soodsa lahendamise vajaduse. Üle-eelmisel nädalal avaldasid nii Videvik kui ka päevaleht Postimees Eesti Pensionäride Ühenduse avaliku pöördumise peaministri, Riigikogu esimehe ja fraktsioonide esimeeste poole, milles tõdeti eakate raskusi väikeste pensionide abil igapäevaeluga toime tulla. Vastuskirjas teatab riigisekretär Aino Lepik von Wirén, et pöördumisega on tutvutud ja probleemidele lahenduste leidmisega kohustati tegelema sotsiaalministrit. Sel nädalal saabki teoks Pensionäride Ühenduse esimehe Sven Pärna kohtumine sotsiaalminister Marko Pomerantsiga. Käesoleva lehenumbri trükkimineku ajaks polnud toimetusele teada sellel kohtumisel räägitu, kuid peame oma kohuseks meie lugejaid edaspidi ka sellest kohtumisest teavitada. Eakate huvide eest seisavad kaks institutsiooni: Eesti Pensionäride Ühendus ja Eesti Pensionäride Liit. Suhted kahe institutsiooni vahel pole briljantsed, mida teavad-näevad kõik, ka mõlema institutsiooni allorganisatsioonid maakondades. Nende murest kantud kirjutisi kahe organisatsiooni juhtide krillimise pärast on Videvik pidanud korduvalt avaldama. Sama mure ja küsimus, miks neid organisatsioone peab olema kaks, on vaevanud ka Videviku ajakirjanikke. Sestap on Videvik võtnud enda kanda nii kahe organisatsiooni suhete parandamise kui ka nendega koos pensionäride olukorra kergendamise eest võitlemise. Läinud nädalal sai Pensionäride Majas kokku pensionäride aktiivrühm — üks eksriigikogulane, pensionäride mõlema institutsiooni esindajad ja veel paar aktiivset eakamat inimest, kes kõik tunnevad eelnimetatud asjaolude pärast muret. Siinkohal ei hakka edastama kõike kohtumisel räägitut, sest ülevaate sellest viljakast ja ehk ka teatud mitteformaalse aktivistide rühma tegevusele aluse pannud kohtumisest avaldame lähemal ajal. Küll aga edastame sellelt kohtumiselt mõned ettepanekud, mis on seotud pensionidega. Aktiivrühma kohtumisel leppisime kokku, et omapoolse nägemuse algorganisatsioonide ja nende liikmete, eakate inimeste mõtetest, ettepanekutest ja soovidest annab üldsusele teada ka Eesti Pensionäride Liidu juhatus. Samas leppisime kokku edaspidise tegevuse suhtes. Kui valitsus pensionäride soovidele vastu ei tule, siis tuleks aktiivrühma arvates korraldada uus pensionäride kogunemine Toompeal Riigikogu hoone ees, et parlamendile ja valitsusele demonstreerida oma üksmeelt ja otsustavust. Samuti oldi nõus Videviku peatoimetaja Ants Tamme ettepanekuga Eesti pensionäridele öelda septembrisse kavandatud Euroopa Liiduga ühinemise referendumil jah vaid sel juhul, kui valitsus on enne seda ellu viinud pensionäre enam-vähem rahuldavaid otsuseid. Jutt pole juba lubatud ainult 100-kroonisest pensionitõusust, vaid enamast — pensionikassasse kogunenud ligi 1,4 miljardist kroonist, millest saaks pensione juba lähemal ajal suurendada keskmiselt vähemalt 300–400 krooni võrra. Seda võimaldaks maksude järjest parem laekumine pensionifondi. Mida neist pensionäride institutsioonide ettepanekutest arvate teie, meie lugejad? Kirjutage meile ja andke teada oma arvamus! Rein Vaher |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||