|
||||
Nr 12 (619) Neljapäev, 27. märts 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Riigikogus kolme peale 60 kohta saanud Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit on kokku leppinud põhilistes koalitsioonileppe seisukohtades ja võib arvata, et allkirjad sellele dokumendile antakse neil päevil. Valimislubaduste täitmine läheb aga kolmikul paratamatult raskeks, sest praegu on lubadused kokku tükk maad kallimad, kui Eesti riigieelarve suudab korraga välja kannatada. Nii ongi esialgu otsustatud, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ei rakendu kohe, vaid see on laotatud mitme aasta peale laiali. Kui niimoodi protsessi venitada, on reformi hind miljard või poolteist miljardit krooni, mitte aga neli või rohkemgi miljardit krooni aastas. Ometi tuleb ka sellise venitatud tulumaksureformi puhul teha kuskil kärpeid. Ja et uue valitsusliidu moodustajad on võtnud suuna emapalga maksmisele, mis iseenesest on ju suurepärane mõte, siis tuleb sellekski otsida võimalusi. Kust emapalgaks kavatsetakse raha võtta? Vastus on Reformierakonna aseesimehel Meelis Atonenil olemas — sotsiaaltoetuste paketid tulevat üle vaadata, ümber hinnata ning muude variantide hulgas tulevat kaaluda ka toimetulekutoetuste ja puuetega inimeste toetuste vähendamist. Huvitav, kas selline mõte kerkis seoses tänavu Euroopas välja kuulutatud puuetega inimeste aastaga? Muidugi võib nõustuda Atoneni väitega, et “toimetulekutoetust peavad saama ainult need, kes tõesti abi vajavad”. Aga kes on see tark, kes oskab öelda, kust algab-lõpeb toimetuleku-toimetulematuse piir? Keda praegustest toetusesaajatest tahetakse sellest ilma jätta? Vastust nendele küsimustele on ilmselt mõistlik otsida sellest perioodist möödunud aasta teisel poolel, kui Riigikogus käisid vaidlused sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste ümber. Mäletate — kohalikule võimule taheti anda luba mitte maksta toetust neile sotsiaalabi taotlejatele, kel on kinnisvara või aktsiaid, sest, nagu väljendas end Riigikogu eelmise koosseisu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius, esinevat juhtumeid, kus väga jõukal järjel inimesed, kel puudub kindel rahaline sissetulek palgana, küsivad endale toimetulekutoetust, kuigi omavad kinnisvara, metsa ja väärtpabereid. Taheti, et õigus riigi abile oleks vaid neil, kelle sissetulek pärast eluruumikulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri (500 krooni) ja kelle vara ei taga piisavaid elatusvahendeid. Säte oli kavas jõustada 1. juulist 2003, sest selleks ajaks pidi välja töötatama vara hindamise kord ja tingimused. Eelnõu seletuskirjast võis välja lugeda, et abi taotlejalt ei tohi küll nõuda maja, korteri või isiklike asjade müümist, kuid välistatud pole eeldada kuluka eluruumi vahetamist jõukohasema vastu. Kas töötud eramaja või korteri omanikud tuleb lugeda piisavalt rikkaks, et neile toetust mitte maksta? Kas metsa- ja põllumaa omanikud peaksid oma varanduse maha müüma, et taotleda toimetulekutoetust? Kuigi Riigikogus võeti sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus Reformierakonna ja Keskerakonna häältega napilt vastu, pöördusid mitmed ühiskondlikud organisatsioonid presidendi poole palvega seda seadust mitte välja kuulutada. Nii president tegigi. Lisaks sai eelmise Riigikogu koosseisu volituste aeg otsa, selle seaduse juurde enam ei jõutudki. Nüüd aga püüab Meelis Atonen oma mõttekaaslastega endiselt samu taotlusi edasi arendada, toimetulekutoetuste ja puuetega inimeste toetuste kallale minna. Just siin võivad tekkida konfliktid Rahvaliiduga, kes senini on end vastandanud katsetele tõmmata toetusesaajate ring koomale. Lisaks on Rahvaliit oma valimislubadustes rääkinud toetuste tunduvast suurendamisest. Kuidas aga toetusi suurendada, kui samas tahetakse makse vähendada? Ainuüksi tulumaksu alandamine 20 protsendini ja üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 kroonini, nagu Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit on kokku leppinud, viib riigieelarvest välja umbes 4 miljardit krooni. Hea seegi, et see summa on nüüd jaotatud mitme aasta peale, mis tähendab aga ka valimislubaduste täitmise edasilükkamist samade aastate võrra. Halb on aga see, et niisuguse venitatud reformiga ei võida madalapalgalised vähemalt esialgu suurt midagi, reform ei kutsu paljudes toimetuleku-toimetulematuse piiril virelevates inimestes esile mitte usku, lootust ja usaldust, vaid pigem kõhedat ootusärevust — kas tõesti tulevad ja vähendavad toimetulekusummasid, nagu viimastel aastatel ennegi on juhtunud (toimetulekutoetuste üldmaht oli 422 miljonit Mart Siimanni valitsuse ajal, Mart Laari valitsus jõudis üldmahuga 267 miljonini välja, tänavuseks on aga ette nähtud veelgi tükk maad väiksem summa)? Paar väljavõtet internetis leiduvatest kommentaaridest nn emapalga-uudisele: “Kas te teate, et iga järjekordse lapsega kasvab vaesusrisk tuntavalt, vaadake asjakohaseid uurimusi. Mis aitab siin aastane emapalk, kui pärast aastat lapsega kodus seistakse silmitsi perspektiiviga, et endine tööandja ütleb: “Teil, proua, pole enam kvalifikatsiooni ja nüüd tuleb leppida väiksema vastutuse ja tasuga ametiga.”? Ja seal siis ollaksegi — tööd pole, lastetoetus on, nagu on.” “Kui emapalka hakatakse vigaste ja väetite arvelt maksma, siis mina keeldun sellisel viisil hangitud raha vastu võtmast.” “Inimlikkusest on asi kaugel. Äkki kaotaks puudega inimeste toetused üldse ära ja ostaks mõne mersu juurde?” “Väga õige idee Reformierakonnal! Ammu oleks aeg santide poputamine lõpetada. Ausalt öeldes ei leia mina küll mingit ratsionaalset argumenti, miks maksumaksja neid muidusööjaid üleval peaks pidama. Eutanaasia võiks seadustada küll. Saaks üleliigsetest lahti.” “Härrad poliitikud! Miks närida laste ja puuetega inimeste toetust? Võtke raha oma palgast ja riigipapade soodustustest!” “Ei ole õige võtta toetust ratastooli aheldatult või pimedalt seetõttu, et ta on õppinud endaga ise toime tulema.” “Olen ise raske liikumispuudega invaliid. Selleks, et nelja seina vahelt inimeste hulka pääseda, vajan liikumiseks autot. Ei ole mõtet rääkida pensioni suurusest, räägime parem sellest, kui palju mul pärast kommunaalmaksete tasumist raha alles jääb... See summa on 500 krooni! Selle raha eest peab saama söödud kuu aega, ostma jalanõud, riided, hügieenitarbed jne.” Nagu eespool juba tsiteeritud Meelis Atonen mõned päevad tagasi ütles, on teoreetiliselt veel kõik lahtine. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||