|
||||
Nr 9 (616) Neljapäev, 6. märts 2003 |
||||
|
Arhiiv |
Pühapäeval valisime siis taas neljaks aastaks oma 101 esindajat Riigikogusse. Sõna valisime on siin kasutatav vaid tinglikult, sest valima suvatses minna vaid keskmiselt kuus inimest kümnest — pisut rohkem kui kaks viiendikku hääleõiguslikest kodanikest jättis oma sellekohase õiguse kasutamata. Mis on valimata jätmise põhipõhjus, võime üksnes oletada. Kindlasti on siin kohane mainida üldist pettumust Eestis maksvusele pääsenud ühiskondlik-poliitilises olukorras, mis lühidalt öeldes võiks olla iseloomustatud paljukasutatud lühilausega: me ei tahtnud n i i s u g u s t Eestit! Videviku lugeja, eaka inimese arvates ei tahtnud me laulva revolutsiooni päevil mitte seesugust Eestit, kus oleks võimust võtnud niivõrd kiire kihistumine, nagu see nüüdis-Eestis on adutav, me ei soovinud mitte niisugust Eestit, kus vohaksid kuritegevus ning narkomaania kõige sellest tulenevaga, me ei oodanud, et väga paljud eakad inimesed peavad vireldes läbi ajama 500-kroonise toimetulekupiiriga kuus… Jne. Valimiste eel päästeti valla lausa ohjeldamatu mustamiskampaania Keskerakonna, eeskätt tema juhi Edgar Savisaare vastu. Küllap on selles üks põhjusi, miks uustulnuk Riigikogu valimistel — Ühendus Vabariigi Eest — Res Publica — saavutas Keskerakonnaga samaväärse tulemuse, 28 saadikukohta Riigikogusse. Ei saa mööda vaadata ka faktist, et Res Publica oli tegelikult ju ainuke erakond, kes juba ammu enne valimisi süüdistas Keskerakonda mitmetes müstilistes surmapattudes (ebaeetilisus, võimuiha jne), mis välistavat võimaluse teha selle erakonnaga Riigikogus koostööd. Samaaegselt süstiti valimiste eel paljudesse valijatesse, eeskätt noortesse vaenu ja lausa viha Keskerakonna vastu — paljud meist märkasid ju isegi Eesti TV kanalil valimistepäeva õhtul edastatud Ragnar Kondi videosüþeed ühe Tsirguliina noorikuga (või neiuga), kes tänitas otsesõnu: Keskerakonda ei tohtivat Riigikogusse lasta, sest see poputavat muudkui pensionäre — hoopis noored olevat need, keda on vaja rohkem kaitsta. Eitamata siinkohal vajadust parandada noorte õppimis- ja tööleidmisvõimalusi, ei saa samas jätta otsustavalt hukka mõistmata Res Publica ega mõne teisegi poliitilise jõu hoiakut, mis võib viia üleüldisele koostöösoovimatuse, leppimatuse süvenemisele. Ei saa välistada võimalust, et peale Res Publica leidub teisigi jõudusid, kes sooviksid Keskerakonna valitsuse moodustamisest kõrvale jätta. Ning pole põrmugi välistatud, et seesugune võimalus ka tegelikkuseks saab. Sel kahetsusväärsel juhtumil jääks tulevases valitsuses väga nõrgalt esindatuks nn teise Eesti mõõde — ning Eesti rahvale ja tema käekäigule väga halvasti mõjuv kihistumine aina kiireneks. Siin olgu nenditud, et mõningatel andmetel toimub Eestist kiirem kihistumine Euroopa riikidest veel vaid Portugalis… Res Publica oli oma valimisvankri ette rakendanud primitiivsevõitu hüüdlaused, tõotades kõigepealt kehtestada kõikjal karmi korra, likvideerides kuritarvitused, korruptsiooni, laristamise. Sisuliselt kujundati endast valijate silmis justkui mingi imeline vägilane, kes juba ainuüksi “havi käsul, minu soovil!”-meetodil oleks suuteline kõrvaldama kõikvõimalikud puudused ning kitsaskohad ühiskonnas. Teisisõnu: valijat peibutati lihtlabase populismiga, samal ajal ei tule Res Publica seltskonnale oma loosungite elluviimisel kaugeltki kasuks nende kogenematus poliitikapõllul. Aga mis laristamisse puutub, siis on nemad olnud ise valimiskampaanias vägagi suured raharaiskajad — sajad ja tuhanded üpris suured värvilised plakatid on tänaseni mitmel pool üleval. Avaldan tunnustust president Lennart Meri mõtteavaldusele, kes taunis 100 miljoni krooni matmist valimiskampaaniasse ja nimetas seda ebamoraalseks. L. Meri nentis: “Oleks ülim aeg, et uus Riigikogu võtaks vastu seaduse, mis allakäiguspiraali lõpetaks, ning määraks näiteks valimiskomisjonile ülesandeks jälgida, kui palju üldse tohib raha kulutada.” Elame-näeme, kas Lennart Meri lemmikpartei Res Publica suvatseb oma mentori soovitust kuulda võtta ning valimiskampaanias laristamisele seadusandlikul tasandil vastu astub… ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||