|
||||
Nr 3 (610) Neljapäev, 23. jaanuar 2003 |
||||
Arhiiv |
Läinud nädalal lõppes 2. märtsil toimuvate Riigikogu valimiste kandidaatide esitamise tähtaeg. Oma nimekirja esitas riigi valimiskomisjonile 11 erakonda ja 16 üksikkandidaati, kokku soovib parlamenti pääseda 963 inimest. Kandidaatide nimekirju Riigikogu praeguse koosseisuga võrreldes selgub, et vaid 19 senist rahvaasemikku on otsustanud loobuda uuesti kandideerimisest. See tähendab, et enamik praegusi rahvaasemikke loodab oma tuntusele valijate hulgas, et veel 4 aastat soodsal positsioonil viibida ja hiigelpension välja teenida. Kahtlemata pole sellega uutelt ja noortelt Riigikogusse pürgijatelt siiski ära võetud võimalust saada seaduseloojaks. Riigikogu koosseis vajab uuendamist, värsket jõudu ja uut vaimu. Kui vaadata tagasi, siis meenub hulk skandaale ning ebapädevaid ja riigile lausa kuritegelikke otsuseid, mis iseloomustavad praegust Riigikogu esindust. Pole mõtet hakata siin kõiki neid üles lugema, aga mõnda meenutada tasub küll: elektrijaamade ja raudtee erastamine, pildiskandaal jt. Seega tuleb kõigil valijail mõelda selle peale, keda valimistel eelistada. Millist parteid eelistada? Kohalike omavalitsuste valimistel korjas kõige rohkem hääli Keskerakond. Ka küsitlustel on enam eelistatud just seda erakonda, kuigi nende populaarsus on küll vähehaaval, aga siiski pidevalt langenud. Ärgem unustagem, et tegemist on valitsusparteiga, s.o erakonnaga, mis on viimasel ajal olnud nii riigi- kui pealinna tüüri juures, seega ka saanud jagada maksumaksja raha enam-vähem oma soovi kohaselt. Eriti puudutab see viimaste valimiste reklaamikampaaniat, mis spetsialistide arvutuste kohaselt läks maksma tunduvalt suurema summa, kui erakond teada andis. Arvatakse, et sama kehtib ka teiste erakondade kohta. Igatahes peab valimiskampaania maksumuseks teatatud summade õigsust tunnistama majandusaasta lõpul seadusekohaselt nõutav erapooletu audit, mille tellimisele tuleb kõigi muude tähtsate ja eriti praegu eelseisvate valimiste eel vajalike ettevõtmiste kõrval kõigil erakondadel juba asuda. Ilmselt kujuneb praeguste küsitluste põhjal valimiste teiseks soosituimaks erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest — Res Publica. Nende kuulutatud “uue poliitika” loosung on seni toiminud. Paraku on paljud, isegi ajakirjanikud ja poliitikakommentaatorid nurisenud, et nad ei saa aru, mida see “uus poliitika” endast kujutab. Muidugi on respublikaanidelgi ühiskonna arengu kohta oma nägemus ja kindlad eelistused, nende tähtsaim põhimõte on “aus poliitika”. See on nende suhtumine poliitikasse, ühiskonda, teistesse inimestesse. See on päris kindlasti midagi sellist, millest meil puudu on jäänud — põhimõttekindlus, tegusus, pühendumus, mitte oma heaolu peale mõtlemine, vaid eelkõige teiste huvide eest seismine, ja äraostmatus. Mõistatusi pakub pingerea kolmas — Reformierakond. Kõikidele jahmatav ja ehmatav ühteheitmine Keskerakonnaga, kuid viimasel ajal üha rohkem oma partneri kritiseerimine osutab selle erakonna juhtide heitlikkusele ja ebakindlusele oma käitumise kavandamisel. Kummastavalt mõjuvad nende seekordsed kandidaatide reklaamplakatid — noored poliitikud kui vanade tegijate teisikud (näit Keit Pentus — uus Signe Kivi jt). Kas neil noortel oma nägu polegi? Kahtlemata pole nende kolme suurema ja populaarsema partei kõrval kaotanud lootust parlamenti pääseda ka teised parteid, kuid nende võimalused on siiski väikesed. Kommentaatorid on arvanud, et Riigikogu uus koosseis valitakse 6 suurema erakonna 750 kandidaadi seast. Eks valimised näita, kelle ennustus kõige õigemaks osutub. Kõige enesekindlamalt läheb valimistele vastu Keskerakond. Kui viimastel valimistel teatasid nad, et “nendega võidetakse”, siis seekord antakse teada, et “nendega võidavad kõik”. Paraku puudub nende hüüdlauses siht, eesmärk, mida senisest paremat ja teistmoodi riigialamatele pakutakse. Mitmetähenduslik on Res Publica loosung “Vali kord!”. See tähendab, et: 1. tule seekord kindlasti valima, 2. vali kindel kord riigivalitsemiseks ja 3. meie eesmärk on kehtestada vali ehk karm kord, mis riigiasjades korra majja looks. Mõõdukate läinud nädalavahetusel vastu võetud loosung “Tööd ja lapsi!” osutab küll nende eesmärkidele seaduseloome parandamisel, kuid samas tahaks küsida: miks nad ei teostanud sellist töö- ja lastepoliitikat siis, kui sotsiaalministri portfell selle erakonna esindajale kuulus? Videviku toimetus andis läinud aasta lõpupoole varakult suurematele erakondadele teada, et ajaleht soovib erapooletuna anda kõikidele erakondadele võrdse võimaluse ennast meie lehe veergudel lugejaile tutvustada. See tähendaks erakondade põhimõtete ja -väärtuste, valimisplatvormide ja kandidaatide tutvustamist jm. Valimiskampaania alles võtab hoogu. Läinud aasta lõpul ennustas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et eelseisev valimispropaganda tuleb veel ägedam ja kallim, kui oli kohalike omavalitsuste valimiste eel. Kindlasti tutvustavad erakonnad end suurajalehtede veergudel, kuid meie toimetus teab, et väga paljud meie ajalehe tellijad ja ostjad loevad ainult Videvikku, seetõttu on meie kohus valimiste teemat eeskätt sotsiaalprobleemide aspektist ka meie ajalehes kajastada. Rein Vaher |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||