|
||||
Nr 48 (606) Neljapäev, 19. detsember 2002 |
||||
|
Arhiiv |
2002. aastal toimus koolides esimest korda riigieksam ühiskonnaõpetuses ning selgus, et ega õpilased meie põhiseadust eriti tunne, kuigi koolis ju ikkagi palju raamatuid riigi kohta läbi loetakse. Aga kes hariks täiskasvanuid? Vajadus selle järele ju on — nagu Eesti Päevalehe küsitlusest selgus, ei tea paljud vastanuist, kes on Eestis kõrgeima võimu kandja, kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik, kellel on õigus valida Riigikogu, kui vanalt võib kandideerida Riigikokku, mis on Riigikogu peamine ülesanne, mida tähendab võimude lahususe printsiip, kas Riigikogu istungeid võib külastada jne. Nendele küsimustele vastates ütles nii mõnigi, et kõrgeima võimu kandja on president, peaminister või veel keegi kolmas-neljas, mitte aga meie, rahvas. Kõige tundmatum oli vastajatele võimude lahususe printsiip. Ka see, et Riigikogu istungid on avalikud, tuli umbes pooltele üllatusena. Need, kel vähegi võimalusi internetti kasutada, võiksid ju teada, et kõik, mis Riigikogu saalis välja öeldakse, on sõna-sõnalt kirjas stenogrammides aadressil www.riigikogu.ee ja arvutis vastava programmi olemasolu korral võib kõiki istungeid isegi otseülekandes kuulata. Võib muidugi küsida, miks peaks Riigikogus toimuvat jälgima. Vastus on ühene – et oma riigist rohkem teada, sest ainult teadlik inimene oskab nõuda oma õiguste eest seismist meie esindajatelt kohalike omavalitsuste volikogudes ja Riigikogus. Praegu saab aga Eesti Päevalehe väitel demokraatia tundmise hindeks panna kaks ja ei kriipsugi rohkem. Inimeste kehvad teadmised pakuvad suuri võimalusi demagoogidele, propagandistidele, reklaamimeistritele ehk siis kõigile neile, kes kavatsevad rahvaga võimu saavutamise nimel manipuleerida. Kui rahval Eestis pole aimu, et kõrgeim võim kuulub põhiseaduse kohaselt just talle endale, siis pole ka eriti lootust, et ta seda võimu kalliks peaks, sellest kümne küünega kinni tahaks hoida ja hea seisaks, et tema valitud esindajad võimu kui varandust ei kuritarvitaks. Andrei Hvostov küsib Eesti Ekspressis: kumba on kergem valitseda, kas alandlikku lambakarja või oma õigustest ja kohustustest teadlikku indiviidide kogumit? Et ametiühingud on meil nõrgad, siis valitsus neid ei karda, kirjutab Hvostov. Valitsejatele on probleemiks aktiivne, teadlik elanikkond — see, kes oskab lugeda, arvutada ja kellel on oma arusaam sellest, kes ja kuidas peaks riiki valitsema. Kuidas siis ikkagi rahvas teadlikuks saaks? Pole ju eriti loota, et sajad või tuhanded inimesed mõne leheartikli tõttu kohe põhi- ja teised seadused lahti lööksid, et nendega lähemalt tutvuda ja oma õiguste kaitsele asuda. Kui uskuda Eesti Päevalehte, siis ega põhiseadust niisama lihtsalt kätte saagi — väidetavalt pole seda paljudes raamatukauplustes, isegi entsüklopeediakirjastuse omas mitte. Mõnestki kauplusest neid lihtsaid broðüüre siiski leiab, raamatukogudest samuti, internetis on põhiseadus üleval õige mitmel pool, muuhulgas aadressidel www.riigiteataja.ee, www.president.ee, õigusaktide andmebaasis ESTLEX ja mujalgi. Põhiseadusega tutvudes märkame, et §-d 115–119 on seotud riigieelarvega. Riigieelarve vastuvõtmine on üks olulisemaid Riigikogu suveräänsuse elemente — nii kontrollivad rahva esindajad täidesaatva võimu ehk valitsuse tegevust ning seavad sellele tegevusele konkreetsed piirid. Järgmise aasta riigieelarve võeti Riigikogus vastu nädal tagasi häälte vahekorraga 48 : 36. Poolthääled tulid eelkõige koalitsioonilt, seega siis Reformierakonnalt ja Keskerakonnalt, vastuhääled peamiselt Isamaaliidult ja Mõõdukatelt, aga ka mõnelt Rahvaliidu liikmelt. 2003. aasta riigieelarve tuludeks on ette nähtud 38,434 miljardit krooni ja kuludeks 38,758 miljardit. Puudujäägi põhjuseks tuuakse pensionireform, kus uue süsteemiga liitus oodatust rohkem inimesi ja riik maksab igale palgast 2 % pensionifondidesse saatjale omalt poolt veel kaks korda nii palju lisaks. Ministeeriumide kulutustest tõusevad suhteliselt kõige rohkem Kaitseministeeriumi kulutused. Palgatõus ootab järgmisel aastal ees õpetajaid ja politseinikke. Sotsiaalministeeriumi haldusalale on järgmiseks aastaks ette nähtud ligi 17 miljardit krooni. Nii nagu riigieelarve seaduse puhul, nii surusid Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud Riigikogus läbi ka sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. Kui president selle seaduse kinnitab, võib 2003. aastal riigilt abiraha saajate arv kahaneda kuni kolmandiku võrra, sest plaanis on hakata toimetulekutoetuse maksmisel arvestama ka taotleja vara. Tahate sellest kõigest täpsemalt teada? Lugege internetist aadressilt www.riigikogu.ee! Kopenhaagenis Euroopa Liidu tippkohtumisel langetati otsus lõpetada läbirääkimised ning esitada liitumiskutse kümnele Euroopa Liidu liikmelisust taotlevale riigile, sealhulgas Eestile. Mida liitumine EL-iga Eestile tähendab? Lugege aadressidelt www.riik.ee, www.euroskepsis.ee ja mujaltki! Eesti riik väärib uurimist! PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||