|
||||
Nr 47 (605) Neljapäev, 12. detsember 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Kõigil, eriti tallinlastel, on veel värskelt meeles hiljuti peetud kohalike omavalitsuste valimiste eelne saadikukandidaate tutvustav reklaamikampaania. Valimisreklaami paisati vaatajaile-kuulajaile silma ja kõrva nii televisioonist kui ka raadiost, omavalitsusorganitesse kandideerijate pildid ja lubadused vaatasid linnatänavail meile vastu kõikjalt, kuhu läksime. Kui elektroonilises meedias kõlanud reklaam läks kõigil ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning tavainimesel oli raske fikseerida ühe või teise erakonna panuse suurust (loe: kallidust), siis nägemismälu on meil tavaliselt parem ja tänavareklaam jäi meile tükiks ajaks silme ette. Vabariigi valimiskomisjonile esitatud aruande kohaselt kulus valimiste edukaimal — Keskerakonnal — möödunud valimisteks 12,2 miljonit krooni, kuigi erinevail andmeil hinnati selle erakonna kulutusteks 15–17 miljonit krooni. Res Publica kampaania läks maksma 11,8 miljonit, Reformierakonnal 8,7 miljonit, Mõõdukatel 5,98 miljonit ja Isamaaliidul 5,6 miljonit krooni. Kõik kulusummad ületasid tunduvalt enne valimisi planeeritud kulutusi. Sel kevadel erakonnaseadusesse tehtud muudatus kohustab erakondi, mis saavad eraldisi riigieelarvest, tellima majandusaasta lõppedes audiitorkontrolli. Selle tulemused osutavad, kas valimiskomisjonile esitatud erakondade andmed on tõesed. President kuulutas Riigikogu valimiste päevaks 2. märtsi 2003. Lootuses, et erakonnad alustavad Riigikogu valimiste kampaaniat pärast jõulupühi, jääb valimisteni veidi üle kahe kuu. Milline on erakondade rahaline seis enne uusi valimisi? Novembrilõpu seisuga olid kõik suuremad erakonnad eelmiste valimiste reklaamikampaania eest kellelegi võlgu. Res Publical oli võlgasid 5,6 miljonit, Isamaaliidul umbes 2 miljonit, Keskerakonnal 1,8 miljonit, Mõõdukatel 0,6 miljonit ja Reformierakonnal 0,16 miljonit krooni. Võlad osutavad, et valijate meelitamiseks erakonnad kampaania ajal raha ei loe. Kust võetakse uut raha järgmiste valimiste reklaamimiseks? Nii mõnigi kommentaator on arvanud, et just võlad sunnivad erakondi eelseisvatesse valimistesse suhtuma tagasihoidlikumalt. Kindlasti ootavad seda ka valijad. Kust tahes see raha ka tuleb, ikka on see otsesemal või kaudsemal moel pärit meie kõigi taskust. Parteide funktsionäärid on kinnitanud, et võlgu tasutakse kokkulepete kohaselt ja uue kampaania jaoks käivad läbirääkimised parteiustavate firmade ja erarahastajatega. Paraku on karta, et ka eelseisva kampaania korraldamisel jäävad erakonnad tagasihoidlikkusest kaugele. Poliitikute võimuiha on nii suur, et seda ei suuda talitseda ka suured võlad. Detsembri algul arvas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et Riigikogu valimiste kampaania võib kujuneda veelgi agressiivsemaks, kui oli äsjaste kohalike valimiste kampaania. “Eelolevad Riigikogu valimised tulevad eeldatavalt veelgi keerulisemad, kuna oponentide kampaania saab olema seninähtust veelgi agressiivsem,” ütles Savisaar BNS-ile. Mida see sõnum ütleb? Teadupärast kehtib nii looduses kui ka ühiskonnas seaduspärasus, et iga jõud kutsub esile vastujõu. Juba kohalike omavalitsuste valimine näitas, et ühe erakonna väga ulatuslik ja jõuline kampaania nõudis ka teistelt erakondadelt tunduvalt suuremate kulutuste tegemist, kui algul oli plaanitsetud. Et Savisaare arvates saab oponentide Riigikogu valimiste kampaania olema veelgi agressiivsem, siis ilmselt hakkab ka Keskerakond arendama erakordselt ulatuslikku ja rahanõudvat valimiskampaaniat. Me ootame eelseisva kampaania aegu erakondadelt asjalikke ja reaalseid nägemusi riigi võimalike arengute kohta, et saaksime öelda — just sellist riiki me tahtsime. Me ei soovi tühje ja katteta lubadusi. Me ei soovi, et meid ümbritsev rahaga üle kleebitaks. Seetõttu me kardame eelseisvate valimiste oletatavalt kallist kampaaniat. Rein Vaher |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||