|
||||
Nr 46 (604) Neljapäev, 5. detsember 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Ammutuntud mõistulugu pajatab, kuidas üks peremees kehtestanud talus korra, et vanaisa saadetud söögiajal oma kausiga söögilauast eemale, nurka sööma. Ühel heal päeval märganud peremees, et tema poeg on midagi usinasti meisterdama asunud. Mida sa, pojake, teed seal? Poeg rõõmsasti: teen kaussi, ja kui sa vanaks jääd, siis saadan su sellega nurka sööma! Peremehel olnud neid sõnu nii piinlik kuulda, et vanaisa seatud jälle kenasti laua äärde teiste hulka auväärsele kohale istuma… Eesti (talu)rahvas on aastasadu, et mitte öelda: aastatuhandeid elanud suurpereti. Ühe katuse all on elanud üheskoos mitu põlvkonda. Ning perekondlikus tööjaotuses on igal põlvkonnal olnud täita oma kindel ülesanne. Memmed kudusid, liigutasid leemekulpi, taadid parandasid hobuserakmeid, nokitsesid puunõude kallal. Videvikutundidel arutleti päevasündmuste üle, pajatati ennemuistseid lugusid. Ning pere söögilaua ääres oli kõigil oma koht, töökas suurperes jätkus leiba kõigile. Ning kui ikalduseaastatel oligi vahel igapäevase leivaga kitsavõitu, ei tulnud kellelgi pähe arvata, et vanataat või -memm oleks muiduleivasööja. Mitte kellelgi ei tulnud pähe tobedat arvamist kujutada eakat memme-taati kogunisti vargana, kes raiskaks või lausa riisuks toitu laste laualt… Aga ometi kirjutas nädalaleht Sirp 15. novembril vägagi pahaendelise pealkirja all “Vanurid varastavad laste laualt”, et “nõukogudeaegsed pridurkad ja nahlebnikud” hoidvat ilmaasjata kinni töökohti, samal ajal kui noorema töötajaskonna hulgas valitsevat nende töökohtade järele suur nõudmine. Seesuguseid küünte ja hammastega oma töökohast kinni hoidvaid inimesi olevat palju eeskätt sotsiaalabi-, tervishoiu-, kultuuri-, haridus- ja haldussüsteemis. Selle veidrate mõttekäikudega tegelikkuse ja eluterve mõistusega vastuolus olevate põhjenduskatsetega kirjatüki autor on Ants Sild, kelle omaenda elukäik taoliste järelduste tekkimiseks tema pentsikus mõttemaailmas ilmselt mõnesuguseid põhjusi on pakkunud. Isamaaliitu kuuluva Mihkel Muti toimetatavas lehes Sirp niisuguse isepidise kirjutise ilmumine polegi ju nii üllatav, sest juba kümmekond aastat tagasi oli Isamaaliidu tugitalasid, tookordne peaminister Mart Laar see, kes Toompeale meeleavaldusele kogunenud eakatele süüdistavalt näkku paiskas: pensionärid tahtvat laste piimaraha endale saada. Mõni aeg hiljem aga lausus Mart Laar teatavasti pahaendeliselt: kui vaja, minnakse ka pensionide kallale (ikka vähendamise suunas). Nõnda et noorte ja vanade huvide vastandamine on Isamaaliidule ja nende juhttegelastele ammugi omane olnud. Niisugune põhjendamatu põlvkondade vastandamine on ilmselgesti märgatav ka A. Silla kirjatükis — justnagu oleksid töötavad pensionärid süüdi selles, et nooremate hulgas tööpuudust esineb. Tegelikult on ju vägagi hästi teada, et Eestis tuntakse kvalifitseeritud tööjõust hoopis teravat puudust. Teisalt aga on meile kõigile väga hästi teada seegi, et noored inimesed neid töökohti, kus praegu eakam tööjõud ametis, endale ealeski ei soovi. Põhjus on ilmselt nii töö monotoonsemas iseloomus kui ka palgaoludes. Teatavasti peaksid nii mõnedki (eeskätt maa)koolid oma uksed lausa kinni panema, kui pensioniikka jõudnud pedagoogid kõik lahti lastaks, sest vajaliku ettevalmistusega nooremat pedagoogilist kaadrit pole piisavalt. Ning ega noored haiglasse sanitariks või ettevõttesse koristajaks või majahoidjakski taha minna. Sotsiaalkindlustusameti andmetel olnud mullu ümmarguselt 103 tuhat pensionäri, kes aasta vältel mingi aja töötasid ning oma palgalt sotsiaalmaksu maksid. Neid pensionäre aga, kellelt töötuskindlustusmaksu põhjendamatult kinni peeti (kokku 28 miljonit krooni), oli 40 tuhat. Eakate organisatsioonid taotlevad, et alusetult sisse nõutud küllaltki suured rahasummad tööl käinud pensionäridele tagastataks. Ühiskond on teadjate meelest jätkuvalt vägagi huvitatud sellest, et võimalikult palju eakaid inimesi ikkagi töötaks ning seeläbi aktiivne püsiks ja oma töötasult riigile tulumaksu maksaks. Kindlasti peab paika seegi, et töötav pensionär ei vaja oma lastelt materiaalset abi — ta on hoopis suuteline nooremaidki vajadusel aineliselt toetama. Niisiis: Sirbis ilmunud ilmselt autori sotsiaalsele arengupeetusele osundav A. Silla kirjutis õhutab põlvkondadevahelisi pingeid ja annab tunnistust artikli autori ning artikli avaldajate eakatevaenulikkuse sobimatusest nüüdisaegsete sotsiaalpoliitiliste suundumustega. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||