|
||||
Nr 44 (602) Neljapäev, 21. november 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Kohalike omavalitsusorganite valimistel saatis suurim edu Keskerakonda ja Ühendust Vabariigi Eest — Res Publicat. Kui Res Publica oli üllataja ja alles astus poliitilisele areenile, siis Keskerakond on juba vana tegija. Tallinna juhtorganite eelmises koosseisus sai Keskerakond luua koos Reformierakonnaga napi enamusega koalitsiooni, aga seekordsete valimiste järel võinuks Keskerakond pealinnas ka üksinda valitsema hakata. Järjepidevust säilitades jätkati siiski koos eelmise koalitsiooni partneri Reformierakonnaga. Kuidas hinnata koalitsiooni eelmist valitsemisaega? Kas on analüüsitud tookordseid lubadusi ja nende täitmist? Ja kes peaks seda tegema? Eelkõige peaksid maksumaksjate raha kasutamist jälgima opositsiooni esindajad. Eelmise valitsemisaja lõpul olid nendeks Tallinna volikogus Isamaaliidu ning Mõõdukate ja vene erakondade esindajad. Paraku oli nende tegevus vähemalt selles osas hambutu. Lootkem, et praegused opositsionäärid Res Publicast seda ülesannet paremini täidavad. Kahtlemata peaks raha otstarbekat kasutamist jälgima ka ajakirjandus. Mil määral on Eesti ajakirjandus seda ülesannet täitnud? Korrapealt küll ei meenu kirjutisi, milles oleks vaagitud eelmises koalitsioonileppes lubatu teokssaamist(-tegemist). Ja ilmselt ei mäleta ka valijad, mida tollal lubasid võimule tulnud erakonnad. Tallinna eelseisva kolme aasta areng on kirja pandud Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonilepingus, mis sõlmiti 25. oktoobril 2002. aastal. Leping trükiti ära ka meie suuremates ajalehtedes, seega on tallinlastel võimalik selle põhjal jälgida Tallinna volikogu ja Tallinna Linnavalitsuse ettevõtmiste vastavust lubadustele. Just eelmisel nädalal saadeti volikogusse vastuvõtmiseks Tallinna tuleva aasta eelarvekava, sestap saab nüüd ka neid kahte dokumenti — koalitsioonilepingut ja eelarvet — koos analüüsida. Peab ju linnaeelarve kajastama kahe erakonna kokkuleppesse pakutud lubaduste täitmise teid ja võimalusi. Vaadakem, mida võimuerakonnad Videviku lugejaid silmas pidades eakamatele tallinlastele lubavad. Lõik “Spetsiaalselt eakatele — aktiivne pensionipõlv” on lepingu kõige napim osa. “Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioon Tallinnas: l maksab pensionäridele, kes on Tallinna registris seisuga 1. jaanuar 2002, igal aastal hinnatõusu kompenseerimiseks ühekordset toetust; l ajab aktiivset pensionipõlve poliitikat, jätkates ja laiendades arvutikursusi pensionäridele; l kindlustab igas linnaosas vähemalt ühe sotsiaalmaja ja pensionäride päevakeskuse olemasolu; laiendab pensionäride päevakeskuste tegevust; l säilitab tasuta ühistranspordi üle 65-aastastele inimestele.” Teises punktis on lahti kirjutamata, mida tähendab “aktiivne pensionipõlve poliitika”. Kindlasti on arvutikursusedki vajalikud, aga enamik hea tervise ja erksa vaimuga pensionäridest soovib sisustada oma pensionipõlve just igapäevase tootmistööga. Kui aga Eestis praegu isegi kõrg- või rakenduskõrgkooli äsja lõpetanud on töö leidmise probleemi ees, seda vähem on eakatel võimalusi leida endale sobivat tööd või jätkata senises ametis, millesse tööandja paraku soovib palgata nooremat. Küsitavust tekitab selle lõigu viimane punkt: “… koalitsioon … säilitab tasuta ühistranspordi üle 65-aastastele inimestele.” Ei meenu, et üldse oleks tehtud ettepanekut sõit ühissõidukis eakatele tasuliseks muuta. See lepingulubadus võrduks seega ettepanekuga jätkata eakatele pensioni maksmist. Palju vastukaja on tekitanud olulisim lubadus maksta pensionäridele igal aastal hinnatõusu kompenseerimiseks ühekordset toetust. Esiteks loeb sellest välja, et toetusega rõõmustatakse pensionäre juba tänavuste jõulude eel. Paraku on nüüd selgunud, et esimene väljamakse tehakse alles tuleval aastal. Millegipärast kogunesid pensionärid juba läinud nädalal järjekordadesse, et esitada avaldust toetuse saamiseks. Kust selline valeteave alguse sai? Teiseks küsigem, kas on otstarbekas sundida kõiki eakaid linlasi minema toetuseavaldust esitama. Miks ei võiks toetussumma pensionärideni toimetada nii, nagu nad tavaliselt pensioni saavad? Linnavalitsus on põhjendanud avalduse kirjutamise vajadust seaduse nõudega, kuid sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt võib linnavalitsus maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Seega tuleks lihtsustatud maksekord vaid volikogus vastu võtta. Niisiis peaksid valijad, ja mitte ainult Tallinnas, vaid mujalgi Eestis, pidevalt jälgima kohalikus omavalitsuses koalitsiooni loomiseks koostatud parteide koostöölepinguid. Nii saaksid valijad ka ise kontrollida nende omavalitsusjuhtide tegevust, kellele nad valimistel oma hääle andsid. See aga tähendab, et meie mälu peaks olema vähemalt kolme aasta pikkune. REIN VAHER |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||