|
||||
Nr 35 (593) Neljapäev, 12. september 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Mind hämmastas reageering minu möödunud nädala Videvikus avaldatud artiklile “Mammi nõuab keppi — kas anda? Sotsiaalne sidusus vanemas eas”. Õigemini see, et reageeriti ainult artikli pealkirja esimesele poolele. Kas tõesti ei huvita meie ajakirjandust ja mõningaid poliitikuid, kes pealkirja esimese poole üle irvitasid, mitte karvavõrdki asja sisuline pool? Minu arvates on just eakate sotsiaalne sidusus teema, mille üle võiks vaielda ja leida uusi lahendusteid, kuidas seda võimalikult kaua säilitada. Selle asemel kisti kontekstist välja üks lause, millest hakati kahemõttelist allteksti otsima. Kahtlemata mõistab ja käsitleb iga inimene ühte ja sama asja oma paremast arusaamisest ja fantaasia lennukusest (või rikutuse astmest) tulenevalt. Minu fantaasia küll selleni ei küüni, et igast lausest kahemõttelisusi otsida ja sellest meedias muliseda. Tegusid vaja teha. Et seekord jälle kahemõttelisusi ei otsitaks, siis tahan öelda, et artikli pealkirjas ei ole juttu tigudest, kes hävitavad maasikaid ja muid aiasaadusi, vaid tegudest, täpsemalt kahest teost, mis peaksid Tallinna eakate eluolu edendama. Esiteks tahame algatada keskfraktsiooni poolt Tallinna linnavolikogus eelnõu, mille eesmärgiks ja sisuks on maksta ühekordset toetust 500 krooni igale rahvapensioni saajale, vanadus- ning töövõimetuspensionärile. 2002. aastal suurenesid Tallinnas linnaeelarvest makstavad toetused, uute toetustena rakendusid sünnitoetused kolmandale lapsele ja üliõpilasemale. Samuti toetati vabariigi aastapäeval paljulapselisi peresid. Esitame eelnõu seepärast, et peame vajalikuks elukalliduse tõusu kompenseerimist ka eakamatele inimestele. Sel aastal kallinesid eelkõige eluasemekulud ja toit. Linnas on tihtipeale eluruumid uuemad ja mugavamad kui maal, seetõttu paraku ka kallimad. Et analüüsida majanduslikku olukorda, peame teadma, kui suured on pere käsutuses olevad materiaalsed ressursid. Pensionäriperel on selleks riiklik toetus ja vajadusel kohaliku omavalitsuse poolt makstav toetus. Väljaminekute suurust hinnatakse tarbimiskulutuste järgi, milleks on kulutused toidule, eluasemele, transpordile, ravimitele ja muule. Toimetulekupiiri madal tase (500 krooni) on tingitud riigi majanduslikest võimalustest. 2002. aastal on tõusnud soojusenergia hind 8,6 %, maagaasi hind väiketarbijale keskmiselt 34 %, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind 6,7 % ja elektrienergia hind ligi 20 %, sest rakendati uut süsteemi kuutasu 5 kr kuus. Sama olukord on toidukaupade hindadega: rukkileib kallines 4 %, sai 3 %, kanaliha 2 %, kartul ja köögiviljad ligi 50 % võrreldes aasta algusega. Tarbimiskulutuste suurenemist näitab ka toimetulekutoetust saavate pensionäride arvu kasv, võrreldes 2001. aastaga kasvas see 2,4 %. Samuti on märgatavalt tõusnud ravimite hinnad. Paraku on pensionide tõus 2002. aastal maha jäänud elukalliduse tõusust ning meie algatatud eelnõuga ette nähtud 500 krooni aitab leevendada pensionäride toimetulekuprobleeme. Teiseks avame 12. septembril Tallinna Pensionäride Maja aadressil Paldiski mnt 36a. Eelmise valitsuse aegne Sotsiaalministeerium müüs maha hoone aadressil Estonia pst 15a. Selles majas olid aastaid oma ruume rentinud ajalehe Videvik toimetus, samuti Tallinna Pensionäride Ühendus, Eesti Pensionäride Ühendus ning Eesti Pensionäride Liit. Loomulikult ei ole sellised üürnikud kasumit taotlevale eraomanikule atraktiivsed, kesklinna ruumid tahetakse ju raha tootma panna. Eelmise ministri juhitud Sotsiaalministeeriumi tekitatud probleem oli vaja lahendada. Otsisime linnas selleks võimalusi. Kaalumisel olid mitmed variandid ning lõpuks leidsime võimaluse eraldada Videvikule ja pensionäride ühendustele Põhja-Tallinnas ühistranspordiga hästi ligipääsetav oma maja. Linnavalitsus eraldas Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele poolteist miljonit krooni, selle eest on maja korda tehtud ning avatud kõikidele eakatele. Loodan, et Tallinna Pensionäride Majast kujuneb teabe- ja ressursikeskus, et sealt koordineeritakse nii Tallinna kui ka kogu Eesti eakate eneseaktiivsust suurendavat tegevust. Kutsun kõiki Tallinna ja kogu vabariigi eakaid üles selle majaga tutvuma, kindlasti suudavad seal tegusalt toimetavad ühendused ja ajalehe Videvik toimetus pakkuda kõikidele midagi huvitavat. Samuti tahan öelda, et kui keegi tahab siinkirjutatu kohta midagi öelda, siis rääkigu tegudest, mitte tigudest. Tegude teemal olen heameelega nõus arutlema. Edgar Savisaar, Tallinna linnapea |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||