|
||||
Nr 35 (593) Neljapäev, 12. september 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Vanasõnad ütlevad: Ei ükski sünni targaks. Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis. Õpi midagi, siis mõistad midagi. Inimene on kuuskümmed aastat koolipoiss. Ja veel palju muudki, mis ka tänapäeva sobib. Koolielu on hoogu saamas. Õpivad peaaegu kõik lapsed, suurem osa noortest, paljud täiskasvanud, mõned eakad. Seda, kui kirev on kõikvõimalike õppurite seltskond, võib eriti hästi näha avatud ülikoolides. Avatud ülikoolid töötavad Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja mujal. Keegi ei vaidle vastu, et haridus peab olema rahvale kättesaadav sõltumata sotsiaalsetest, majanduslikest või geograafilistest tingimustest, kuid tegelikult kontrastid üha suurenevad, pealinlased ja peaga linna ehk Tartu elanikud on eelisolukorras. Mida teha, et õpivõimalused kataksid kogu Eesti? On ju avatud õpe lisaks suurematesse keskustesse koondumisele ülekaalukalt tasuline. Põhjanaabrid soomlased pakuvad oma rahvale rohkesti hariduslikke tele- ja raadiosaateid, mille tegemist riik tugevalt toetab, meil on haridussaadete osakaal häbematult väike, esimese hooga tuleb meelde vaid Eesti Raadio “Ööülikool”. Samas on mõned arvutada oskavad inimesed väitnud, et ühe Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamise rahast piisaks korraliku haridusprogrammi tootmiseks tervelt 25 aastaks. Küsigem sellest lähtudes, kus peaksid olema prioriteedid — meelelahutuses või mõistuseedenduses. Kui pidevalt pidu panna, enda ega järelkasvu tulevikule mitte mõelda, jäävadki kehtima praegused tendentsid, kus koolilaste arv väheneb iga aastaga, koole läheb järjest rohkem hingusele, seda isegi Tallinnas, kus lähema kolme-nelja aasta jooksul suletakse kümmekond kooli ja õpetajad peavad minema pensionile või leidma mingi muu tegevuse. Tundubki, et nüüd on muutumas probleemiks hoopis täiskasvanute koolitus, kuid selleski osas on märgata edusamme. Näiteks tahetakse projektiga “Vaata maailma” oluliselt suurendada internetikasutajate hulka Eestis ning koostöös Haridusministeeriumiga juurutada täiskasvanute elukestva õppe kontseptsiooni. Vähemalt start on sellel projektil olnud edukas — üle Eesti on loodud avalike internetipunktide võrgustik, välja on koolitatud grupp arvutiõpetajaid, kellest mõned olid hiljuti Kadriorus projekti patrooni, president Arnold Rüütli vastuvõtul. Tsitaat presidendi kõnest: “Infotehnoloogilised uuendused rakenduvad alles siis, kui suurem osa Eesti elanikkonnast on omandanud oskused ja vilumused arvuti ja interneti igapäevaseks kasutamiseks.” Suvel Eestis ringi sõites võiski mitmel pool, isegi väikestes asulates näha kutseid-kuulutusi, milles anti teada, kuidas end “Vaata maailma” raames toimuvatele tasuta arvuti ja interneti algkursustele registreerida. Arvutikoolitust on tehtud Pärnu maakonnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Valgamaal ja mujal. Ühtekokku koolitati suvekuudel umbes 9000 inimest, kellele tutvustati arvutit ja interneti võimalusi. Kursustel alustatakse päris algusest — räägitakse, mis on arvuti, ja näidatakse, kuidas seda sisse-välja lülitada, mida teha “hiirega” ja mida klaviatuuriga. Koolitusprogrammi teises osas õpivad inimesed interneti abil oma igapäevast elu lihtsamaks muutma. Ühtekokku kavandab projekti “Vaata maailma” sihtasutus eeloleva kahe aasta jooksul anda tasuta algõpet umbes 100 000 inimesele. Tegelikult muidugi pole tasuta lõunaid ega tasuta koolitust olemas — kursusi rahastavad Hansapank, Eesti Ühispank, Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefon, kes ilmselt loodavad saada endale senisest rohkem pankade ja sidefirmade teenuseid kasutada oskavaid kliente. Laia kandepinna saavutamiseks toimuvad koolitused üle Eesti rohkem kui 200 punktis, mida järjest juurde luuakse ja uue tehnikaga sisustatakse. Niisiis — uus võimalus on suhtlemine kogu maailmaga, kõigi kunagiste ja praeguste tuttavatega kõigepealt. Teiseks — mitmesuguste arvete maksmine kodunt väljumata. Kolmandaks pakub riik elanikkonnale blankettide täitmise võimalust internetis aadressil http://www.riik.ee/blanketid, mis on uus ja kindlasti tänuväärt ettevõtmine. Nüüd võib inimene oluliselt vähendada oma jalavaeva ja aega kokku hoida, samuti ei ole tarvis trügida närvilistes järjekordades asutuste uste taga ning raisata ametnike aega. Kui on juriidilisi probleeme, tuleb appi Estlex, pakkudes õigusaktide terviktekste, ja seda kõigile soovijaile tasuta. Mugav on kasutada ka Riigi Teataja andmebaasi. Ei ükski sünni targaks ja õppida pole kunagi hilja. Õpi, Eesti! PEETER MAIMIK
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||