|
||||
Nr 31 (589) Neljapäev, 15. august 2002 |
||||
Arhiiv |
Mittetulundusühing Eesti Pere saatis pärast Tartumaal korraldatud lasterikaste perede suvepäevi Elva Linnavalitsusele ja Haridusministeeriumile avaliku kirja, ajendiks pilt, mis avanes Peedu algkooli-lasteaia juurde jõudes. Värvimata koolimaja, pehkinud, osaliselt purustatud ja põletatud laululava, purukstrambitud istepingid. Kõigest sellest võis aimata, et Elva Linnavalitsus kui omanik pole selle kooli ja laululava eest hoolitsemiseks ja remontimiseks raha eraldanud. Jutuajamistest kohalikega selgus, et lisaks kõigele olevat Elva Linnavalitsusel plaanis liita Peedu kool Elva kooliga. Et lastevanematele see plaan ei näi sobivat, käidavat isegi kohut, selle asemel et tagada lastele õppimisvõimalus kodu lähedal. See, mis toimub Peedul, pole mingi erandjuhtum, vaid osa suuremast protsessist, mille käigus viiakse õpilased ja õpetajad lastesõbralikest väikekoolidest üle suurematesse keskustesse. Haridusasutuste tsentraliseerimise protsessile pole lõppu näha. Aastatel 1999–2001 on Haridusministeeriumi andmetel kohalike omavalitsuste volikogude otsuste alusel Eestis suletud kokku 54 munitsipaalkooli. Sulgemisotsuste põhjendused on üldjuhul seotud õpilaste vähesusega, nimelt õppis 45 koolis 54-st sulgemisaastal vähem kui 40 õpilast. Põhjenduste hulgas viidatakse enamasti veel omavalitsusüksuse kasutada olevate finantsvahendite nappusele, samuti väikekoolide väidetavalt keskmisest madalamale õppekvaliteedile. Muidugi on omavalitsusüksused vastavalt põhiseadusele oma teotsemises seaduste piires iseseisvad. Nii ongi Haridusministeerium õiguskantsleri ametkonnale vastanud, et üldhariduskoolid on üldjuhul munitsipaalomanduses, otsused koolide sulgemise või avamise kohta teeb omavalitsus, riik ei sekku. Kuid, nagu märgib õiguskantsleri ametkond, kuulub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele Haridusministeeriumi pädevusse siiski kontroll selle üle, et tähtsamad hariduspoliitilised otsused oleksid kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Muuhulgas peab riik vastavalt põhiseadusele ülal pidama vajalikul arvul õppeasutusi, mis tagaks igaühele õiguse efektiivsele ja kvaliteetsele haridusele, kusjuures põhiõiguse realiseerimine peab olema võimalik ebamõistlike pingutusteta, see tähendab õpikohtade loomist lapsele võimalikult soodsatel tingimustel ja võimalikult kodu lähedal. Riik on sageli jätnud kohalikele omavalitsustele vaid kohustused, toetamata neid seejuures finantsiliselt. Nii on ilmselt ka Peedu kooli ja lasteaia puhul, kus asula elanikud on püüdnud oma põhiseaduslike õiguste eest võidelda, kuid jäänud Elva ees kaotajaks. Mida tähendab laste koolitamine kodust eemal, on veel omaette probleem — nimetagem vaid perekonna lisakulusid ja ühistranspordile omaseid riske. Majanduse Arengu- ja Koostööorganisatsiooni (OECD) 2001. aasta ülevaade Eesti riiklikust hariduspoliitikast soovitab aga “anda enesele jätkuvalt aru sellest, et koolid, eelkõige põhikoolid, on eriti maapiirkondades kohalike kogukondade sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku säilimise keskmeks”. Laste arv Eestis väheneb — kui kuni 1998. aastani astus Eestis igal aastal esimesse klassi 22 000 — 23 000 õpilast, siis alates 2001. aastast kuni 2007. aastani jääb esimesse klassi tulevate õpilaste arv stabiilselt 13 000 piiresse. Seega on koolide sulgemine mõneti justkui paratamatus. Kuid seni, kuni riik omavalitsusi ei toeta, polegi paranemist loota. ÜRO Arenguprogrammi raportist “Vaesuse vähendamine Eestis” võime välja lugeda, et enamik Eesti omavalitsusi ei suudagi oma hariduspoliitilisi ülesandeid rahuldavalt täita — eelarveraha kasutatakse peamiselt teede ja ehitiste parandamiseks ning omavalitsusametnikele suhteliselt kõrgete palkade maksmiseks. Nii kuulemegi järjest sulgemisotsustest — Saare põhikool Jõgevamaal suleti, sest vallavolikogu asus seisukohale, et kahe põhikooli ülalpidamine polevat otstarbekas. Majandusliku otstarbekuse on põhjendusena välja toonud ka Jõhvi linnavolikogu, kes sulges Jõhvi vene põhikooli. Ka Lasva vallavanem viitas asjaolule, et vald hoiab Tsolgo algkooli sulgemisega kokku 250 000 krooni. Nüüd võib juhtuda, et väike Peedu jääb Elva linna meelevalda. Kas aga väiksemaid, nõrgemaid kõrvale tõugates ei jää ka kõrgepalgaliste omavalitsusametnikega väikelinnad ja lõpuks kogu riik kaotajaks? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||