|
||||
Nr 29 (587) Neljapäev, 1. august 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Tallinn pole Kabul, aga… ... iga kord, kui kirjutatakse-näidatakse midagi Afganistani teemal – kas budistlike hiidkujude hävitamisest modþaheedide tahtel, Osama bin Ladeni kauaaegsest tagajärjetust tagaajamisest ning jälitajaid endid (hale)naljakasse valgusse jätvast olukorrast puðtunite maal jne., jne. … igal seesugusel puhul uitab mu mõte rohkem kui neliteist aastat tagasi sellesse aprillikuusse, mil viibisin ligemale kolm nädalat Kabulis ja Afganistani pealinna ümbruskonna provintsides. Orus paiknevat Kobulit (nõnda hääldavad oma pealinna puðtunid ise), kus noil kuudel pidas veel vastu N. Liidu sõltlase Nadjibullah’i reþiim, tabasid peaaegu iga päev islamivõitlejate raketid. Ümbruskonna külades olid põllud juba aastaid söötis olnud, kasvatades vaid lihavaid ohakaid jm. ilmselt saatanast endast mahitatavaid parasiittaimi. Siin-seal mägikülades tabas silm poolte päevade kaupa enda ette põrnitse-vaid ilmses narkojoobes rahvaomakaitsesalklastest püssimehi… Küla- ja kogukonna- või hõimuvanemad saatsid aeg-ajalt küla-elanikele jahu ning suhkrut – et hoolikad ning kaastundlikud ameeriklased olevat jälle seda väärt kraami afgaanidele saatnud. Paraku oli aga enamasti tegemist N. Liidust pärit kavalasti ümber-pakendatud toidukaubaga… Unustamatu pilt avanes ajakirjanikele Kabuli sõjaväehaiglas, kus nii haiglat kui ka oma hoolealuseid näitas kuningasoost naiskindral. Sadu jalutuid-käetuid lamavaid invaliide mahutav saal-palat ja selle lähedal naiskindrali enda väike tagasihoidlik kabinet. Suur oli mu üllatus, kui haiglaülem võttis oma riiulist eestikeelse raamatu – dr. Vello Salupere “Sisehaigused”… Puðtunist naiskindral selgitas minu imestust väljendava pilgu järel: ta kohtunud selle raamatu autori, dr. V. Saluperega Moskvas ühel teaduskonverentsil ja TÜ professor kinkinud ka talle oma raamatu. Kõigele sellele tagasi mõeldes justkui hingaksin veidi kergen-datult: hea, et Tallinn pole Kabul ega Eesti pole Afganistan – siin elamine-olemine on ju sadu, et mitte öelda: tuhandeid kordi turvalisem kui sellel meie aja ühel õnnetumal islamimaal virelemine… Sina, Jürka… Aga kas ikka on? Meilgi langeb igal issanda päeval inimelusid küll mitme-, küll ühekaupa röövlite–varaste või siis … purupurjus autojuhtide ohvriks. Nooremat, asotsiaalsemat seltskonda ning selle kaudu juba kogu rahvastki on haaramas pöördumatult oma laushukutavasse embusse aids… Vaatamata mõnesugustele statistiliselt ning poliitiliseltki ühe-külgselt sobivasse valgusse sätitud arvandmetele, mille järgi kuritegevus Eesti Vabariigis justkui juba oluliselt vähenevatki, on lihtrahval endiselt väga tõsine oht saada–jääda kurikaelte ohvriks. Kõik see paneb skeptilise muigega suhtuma nn inimarengu indeksisse, mis Eesti suhtes olevat laia maailma mõõtkavas viimasel aastal paar pügalat tõusnudki… … Eesti rahva suus (ka noorema ja arukama seltskonna omas) liigub visalt ja vaibumatult jutt sellest, kuidas vabadust ohjeldamatult armastavad metsaelanikud üldkoosolekut pidanud. Rebane Meelis võtnud tuhkur Jüril hännast kinni ning kähistanud üldseltskonna nimel: “Sina, Jürka, paned lipsu ette ja hakkad otsustavalt asjaga peale. Sulad sisse Isamaaliitu ja lased ennast siseministriks nimetada. Seejärel lased lahti enamiku politseinikest, et ärielus, olmes ja liikluses oleks enam igaühel vabadust oma kasuks talitada. Kes oskab, see muudkui varastagu, rikkugu seadusi. Kes seda veel ei oska, see õppigu. Ja eesel Toivo – tema mingu veondusministriks ning likvideerigu raudtee(liiklus) – esialgu Lõuna- ja Kagu-Eestistki… Sokk Mihkel jälle omakorda läheb majandusministriks – nood rongid–raudteed ning elektrijaamad vaja ju varsti ka maha ärida. Pensionifondid on maailma aktsiaturgudel võimustvõtnud langusmeeleolude tõttu äkitselt kokku kuivama hakanud. Pankurid jt. fondiasjamehed püüavad küll asjalugu mahendada, väites, et see olevat vaid ajutine, peatselt mööduv nähtus, aga… Inimest ahistatakse veel saja ühel moel ja viisil. Asteroid NT 7 öeldakse küll Maast mööda kanduvat (ja viimset päeva ei peaks siinne tsivilisatsioon seepärast pelgama). Aga sundüürnikuks sattumine pole ju ka hea? Meid kõiki tabavast elektrihinna monopolistlikust kergitamisest kõnelemata. Pluss kümned muud hiilivad hinnatõusud… Ons meil kõigil Eestimaal ikka hea ja turvaline elada? ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||