|
||||
Nr 26 (584) Neljapäev, 11. juuli 2002 |
||||
|
Arhiiv |
Kapitalistliku ühiskonnakorra analüüsijad Läänes, aga ka Eestis nendivad lõppjäreldusena enamasti alati, et turumajanduslik ühiskonnakorraldus on täiuslikem, Lääne demokraatia ja liberalism aga kujutavat endast lausa inimarengu viimast sõna. Samas ei ole ükski sedasorti “aksioomide” tunnustaja veel osanud anda veenvat vastust küsimusele: miks on turumajanduslikus, demokraatlikus ja liberaalses ühiskonnas nii palju stressi, psühhotraumasid, rahulolematust, tigedust, lahkhelisid, moraalset laostumist ja sellest tulenevaid tragöödiaid. Miks ikkagi täiuslikkuse tipuks reklaamitav elulaad mõjub teatavale osale inimestest lausa hävitavalt?! Eestis, aga ka paljudes Lääne nn heaoluriikides on sagenenud enesetapud, mõrvad, surmad meelemürkide mõjul, stress ning kõikjal on järsult vähenenud sündide arv. Hiljuti avaldati Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring, mille on teostanud sotsiaaluuringute firmad Saar Poll ja Praxis. Küsitleti 270 inimest vanuses 18—64. Vastustest ilmnes, et vähemalt kord aastas on rasket, pikemat aega väldanud närvipinget ehk stressi kannatanud 70 % küsitletuist, 14 % on peaaegu pidevas stressis. Küsitlus näitas, et inimeste mured jagunevad viide alaliiki: globaalsed mured, teiseks teeb muret isiklik elu, kolmandaks kodu ja tervis, järgnevad mured, mille kaotamiseks peaks ise vaeva nägema, ning lõpuks omaenda käitumisest tingitud mured. Näiteks on küsitluse põhjal suurim globaalne mure seotud põhiväärtuste kadumisega ning Eestis kaduma kippuva õiglusega, aga ka Eesti ja maailma tuleviku pärast. Isikliku elu kvaliteediga seonduvaist on olulisimad majandusmured, tööga seotud probleemid, tervis, sassis peresuhted ja üksindus. Kõik sotsioloogilised uurimused on aga näidanud, et mida väiksem pere (leibkond), seda kaitsetumalt end tuntakse, seda rohkem hirmusid ja neist tulenevat stressi. Seevastu suures ja ühtehoidvas perekonnas tuntakse end turvalisemalt, stressi on vähem. Küsitlused on ka näidanud, et soovida jätab inimeste oskus ja informeeritus, kuidas kriisist väljuda. Ega saagi mure toimetuleku pärast olla väike meie riigis, kus 78 % küsitletuist on arvanud, et Eestis ei kaitsta töötajate õigusi ja ainult 16 % arvas, et seda tehakse piisavalt, ülejäänud aga jäid vastuse võlgu. Kui lähtuda meie ühe mõjukama erakonna, Reformierakonna ideoloogide seisukohtadest, peaks õnneukse võti olema eelkõige majanduslik jõukus. Küllap see paljuski peabki paika, kuid elu on veenvalt näidanud, et liialt tõsiselt seda seisukohta võtta ei saa. Euroopa ühe kõrgema, kui mitte kõrgeima elustandardiga riigis Saksamaal korraldatud uurimus on näidanud, et tervelt 80 % töövõtjatest pole rahul. Läbipõlemissündroomi ohvriks langevad eelkõige just nende töökollektiivide liikmed, kus on halb psüühiline sisekliima. Stressi aga ei esine Saksamaal sugugi vähem kui teistes Euroopa arenenud riikides. Uuringute järgi esineb nn läbipõlemissündroomi Saksamaal isegi rohkem kui mõnes vaesema elujärjega riigis. Kuigi psühholoogid väidavad, et ühtehoidev perekond ravivat kõige paremini stressi ja aitavat läbipõlemise vastu, on kõigi rikaste Lääne tööstusriikide põliselanike hulgas, kahjuks ka Eestis, järjest enam üksikuid... Pole siis põhjust ka imestada, kui küsitlus näitab, et meil, kus varakapitalistlikud olud on üsnagi jõhkrad ja suhtumine inimesesse hoolimatu, on pidevas stressis inimesi veidi rohkem kui Tartus elanikke. Otsekui oleks tavalisi stressitekitajaid veel väheks jäänud, kujunes läinud nädala lõpp eelkõige Põhja-Eestis dramaatiliseks, üsnagi paljudele aga koguni traagiliselt rängaks. Puid, ehitisi, autosid ja isegi lennukeid lõhkusid kohati seninägematu purustusjõuga trombid. Keilas viis keeristorm katused paarikümnelt majalt, keeras kummuli paar autot, lõhutud abihoonetest ja kukkunud puutüvedest rääkimata. Pärnus pillutas marutuul mööda lennuvälja kolme väikelennukit ja muutis need kasutuskõlbmatuiks. Ilmateadlased väidavad, et viimastel aastatel Eestis sagenenud trombid võivad olla seotud inimtegevusest põhjustuva kliima soojenemisega. Kui rängaks peaksid muutuma looduskatastroofid, mis suudaksid inimest sundida enda elukeskkonna kaitseks midagi tõhusamat ette võtma? Loodusevaenuliku suhtumise poolest silmapaistvaim riik on USA, maailma suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, maa ja vee reostaja, kes tänini ei suvatse Kioto protokolli üsnagi leebeid, loodust kaitsvaid piiranguid järgima hakata. Näib, et USA poliitikat suunavate oligarhide kasumi- ja võimuiha ületab isegi nende enesealalhoiuinstinkti... Kui lähemal ajal ei soovita ega suudeta keskkonna kaitsmiseks midagi senisest märksa enamat ette võtta, võib kliima ebastabiilsusest kujuneda järjest suuremale osale inimestest maakeral aina sügavama mure ja stressi allikas. Loodetavasti pääseb eelkõige USA-s, aga ka teistes suurtes tööstusriikides, kus saastekoormus ökoloogilisele tasakaalule suurem, viimaks sel-leski inimtsivilisatsioonile väga ja väga tähtsas probleemistikus ikkagi mõjule terve, puhtama keskkonna säilitamises kindlalt veendunud inimmõistus. Eero Laidre |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||