|
||||
Nr 581 (23) Neljapäev, 20. juuni 2002 |
||||
Arhiiv |
Aasta enamlaste võimu tõi eesti rahvale asendamatute inimkaotuste kõrval ka määratuid ainelisi kahjusid. Kui enamlased olid sunnitud saksa vägede survel Eestist lahkuma, hakkasid nad teostama Stalini käsku, mille järgi siin pidi maha jääma lagedakspõlenud ja rüüstatud maa. Kuigi enamlased suutsid teostada ainult väikse osa oma hävitamiskavast, märgivad nende taganemisteed siiski kümned tuhanded ahervaremed. Saksa väed püüdsid sõjategevuses säästa elanike varandust, esmajoones taluhooneid, mille tõttu otseses sõjategevuse tõttu hävinud hoonete arv on enamlaste hävitustööga võrreldes väike. Järgnevas kokkuvõttes on arvestatud ainult otseseid kahjusid hävitamise läbi, kuna, näiteks, põllumajandusele põldude tallamise, puudulikult harimise jne tõttu tekkinud suuri kahjusid võib arvestada ainult kaudselt. I. Hoonete hävitus Enamlaste hävitustöö ja sõjategevuse kahjustused tabasid Eestis 13054 hoonet. Enam on saanud kannatada Põhja-Eesti, kuna Lõuna-Eesti on hävingust hoonete alal pääsenud kergemini. Kõige enam kannatanud maakonnaks on Virumaa. Kõige enam kannatanud linnaks on Tartu linn. Kõige enam kannatanud vallaks on Särevere vald Järvamaal. Sõja läbi ei ole hooneid hävinud Petseri, Antsla, Otepää, Sindi ja Mustla linnades. Hävinud ja kahjustatud hooneid on maakondades järgmiselt: Tallinna linn - 500 Tartu linn - 3007 Narva linn - 884 Pärnu linn - 137 Harjumaa - 1239 Tartumaa - 1563 Virumaa - 1758 Pärnumaa - 681 Viljandimaa - 558 Järvamaa - 1362 Valgamaa - 95 Võrumaa 28 Läänemaa 647 Saaremaa 580 Petserimaa 15 ----------------------------------------------------------------------------------------- Kokku - 13054 1. Hävinud taluhooned Enamlaste hävitustöö all sai Eestis kannatada 3247 talu, kus hooned põletati maha täielikult või osaliselt. Arvuliselt kõige rohkem kannatas Virumaa, kus on purustatud 808 talu, kuid talude üldarvuga võrreldes on suhteliselt kõige rohkem kannatada saanud Saaremaa, kus täielikult või osaliselt maha põletatud talude arv on 491. 2. Hävinud tööstushooned Tööstuste hävitamiseks põletasid enamlased hooned maha või purustasid need lõhkeainetega. Eesti tööstus kaotas sel teel täielikult 152 hoonet, osaliselt purustati 172 hoonet, nii et kasutamiskõlbmatuks muudeti üldse 342 tööstushoonet. Saksa vägede tulekul purustasid enamlased järgmised suuremad tööstuslikud käitised: Tallinnas – Põhja Paberi- ja Puupapivabriku, Balti Puuvillavabriku, masinaehitusvabriku \"Ilmarine\", J. Puhk ja poegade veski, O. Kilgase tekstiilivabriku, Toferi tekstiilvabriku ja Tallinna linna elektrijaama. Tartus hävitasid enamlased Ratniku põllutöömasinatetehase, Meltsi villatööstuse ja \"Estonia\" villavabriku, Frederkingi seebivabriku. Peale selle hävitasid enamlased Kehra sulfaat-tselluloositehase, Türi paberivabriku, Hiiu–Kärdla kalevivabriku Hiiumaal, Viljandi tuletikuvabriku, Ellemaa elektrijaama, Virumaa põlevkivitööstuse rajooni õlivabrikud ja Eesti ainukese kondenspiimavabriku Säreveres. Evakueeriti Krulli masinavabriku, elektrotehnika- ja masinaehitusvabriku \"Volta\", riiklike sadamatehaste ja mõne tekstiilkäitise masinad ja seadmed. Elektrijaamade purustamise ja mahapõletamise tõttu langes Eesti elektrijaamade elektri aastatoodangust – 105,6 miljonist kilovatt-tunnist – välja 92 miljonit kilovatt-tundi. 3. Hävinud vallamajad Eesti omavalitsused olid enamlastele pinnaks silmas, seepärast pandi taganemisel vallamajadele tuli otsa. Üldse sai kannatada 42 omavalitsushoonet, millest täielikult maha põletati Tartu maavalitsuse ametihoone ja vallamajad järgmistes valdades: Anija, Iru, Raasiku, Koigi, Märjamaa, Kirbla, Lihula, Halinga, Vändra, Muhu, Salme, Ropka Lohusuu, Kuramaa, Imavere, Aaspere, Haljala, Palmse ja Vaivara. Vallamajades hävisid ka vallaarhiivid. 4. Hävinud koolimajad Enamlased ei säästnud ka koolimaju. Koolimaju sai kannatada üldse 79, neist põletati täiesti maha 18 ja sai osaliselt kahjustusi 54 hoonet. Koolimaju hävis kõige rohkem Harjumaal, kus maa põletati 5 ja osaliselt purustati 14 koolimaja. Virumaal sai kahjustusi kokku 14, Tartumaal 13 koolimaja. Peale selle purustasid enamlased mööbli 70 koolimajas. Rahva- ja seltsimaju hävis täielikult 15, osaliselt purustati 14 hoonet. 5. Hävinud kirikud Enamlik hävitustöö tabas raskesti ka Eesti kirikuid. Neid põletati maha, lõhuti või rüvetati. Eesti evangeeliumi-luteriusu kirikuid hävitasid enamlased mahalõpetamise teel Tartu Maarja, Laiuse, Põltsamaa, Lüganuse, Viru-Nigula, Märjamaa, Kärgu, Muhu, Risti, Kopli, Kina ja Tahkuranna kirik. Tahkuranna kiriku süütasid hävituspataljonimehed 8. juulil 1941.a. saksa väeosade eest taganedes. Saksa sõdurid saabusid kohale tulekahju ajal ja aitasid päästa altari ning muid esemeid; kirikust endast jäid järele ainult kivimüürid. Raskemalt kannatada sai Rapla, Türi, Vaivara, Kadrina, Käru, Tuhala, Kärla, Anseküla, Jämaja ja Pöide kirik. Eesti apostliku-õigeusu kirikuist põletati maha kirikud Uduveres, Kikeveres ja Sillamäel (kõik koos kõrvalhoonetega). Arukülas ja Jaamakülas hävitati kirikud, kuid kõrvalhooned jäid alles. Raskesti said kannatada kirikud Kergus, kus alla on varisenud mõlemad tornid, Kaareperas, Virtsus, Uhmardus, Vasknarvas, Krivasoos, Nizõi külas, Znamenski kirik Narvas, Mõnnuste kirik Saaremaal ja Jekateriina kõrvalkirik Pärnus. Tugevasti said kannatada apostliku-õigeusu kirikud ka Vändras, Narva Kreenholmis, Tänassilmas ja Jõhvis. 6. Hävinud ühistute hooned Purustamiste ja põletamiste all enamlaste poolt kannatas 102 ühistuhoonet, neist kolm neljandikku piima- ja majandus-tarbijateühistute hooneid. Piimatalitusi põles maani maha 10, nende hulgas Eesti moodsamaid ühispiimatalitusi Türil. Õige tugevasti on veel purustatud 20 ja suuremaid või väiksemaid kahjustusi tekitatud 48 ühispiimatalitusele. Majandustarbijateühistute hooneid hävis 44, viinavabrikuid 5. 7. Hävinud apteegid Enamlaste hävitustöö tagajärjel langes apteekidevõrgust välja 24 apteeki. Neist hävis tules täielikult 15, enamlaste poolt purustati ja rüüstati 5 ja evakueeriti Venemaale 3 apteeki. Peale selle põletasid enamlased maha 4 rohukauplust, ühe lao koos laboratooriumiga ja ühe arstiriistadekaupluse. II. HÄVITUSTÖÖ LOOMAPIDAMISE ALAL Eesti põllumajandusele tekitatud kahjudest on kõige suurem kariloomade ja hobuste kaotus. Enamlased ajasid Venemaale 3000 paremat tõulooma. Pärast sõja puhkemist hakati veiseid plaanikindlalt hävitama. Mida ei jõutud tappa lihaloomadeks, need surmati kuulipildujatest tulistades või petrooleumiga üle valades ja elusalt põletades. Enamlased hävitasid ühe aastaga meie põllumeeste 15 aasta töö ja saavutused piimakarja kasvatamises. Eesti loomapidamisele tekitatud kahjus on sisuliselt suuremad kui seda näitab hävitatud ja säilinud loomade arvuline suhe, sest enamlased võtsid põllupidajailt ära kõige paremad hobused ja kõige paremad veised, nii et allesjäänud kariloomade ja hobuste keskmine väärtus on tuntavalt väiksem kui enne enamlikku laastamistööd. III HÄVITUSTÖÖ KAUBANDUSES Eestis tegutses enne enamlaste võimu tulekut ümmarguselt 14 000 kaubanduslikku ettevõtet, kuhu oli mahutatud kapitali 110 miljonit krooni ja kus tööd leidis 32 000 inimest. Pärast kaubandusettevõtete ülevõtmist seisnes nõukogude kaubanduse tegevus peamiselt olemasolevate tagavarade realiseerimises. Uusi kaupu valmistati ainult seni, kuni jätkus endisest ajast üle võetud toorainetagavarasid. Lõplikult rüüstasid enamlased Eesti kaubalaod 1941.a. suvel. Pärast Eestimaa vabastamist ettevõetud inventuur andis pildi enamlaste hävitustööst. 1941. Aasta alguse laoseisuga võrreldes oli sama aasta novembris ladudes tähtsamaist kaupade järel: suhkrut 0,8 protsenti, soola 20 protsenti, riiet 10 protsenti, majapidamistarbeid 50 protsenti, petrooleumi 3 protsenti, kivisütt 28 protsenti. Siin tuleb arvestada, et 1941. Al jaanuaris oli juba hulk kaupu Eestist viidud Nõukogude Liitu ja kaubatagavarad seetõttu tuntavalt väiksemad iseseisvusaegseist laoseisudest. Enamlased vedasid välja või hävitasid kohapeal ka suurema osa 55 000 tonnist rukkist ja nisust, mis oli enamlaste võimu tulekul Eesti riiklikes viljasalvedes ja millest oleks jätkunud meie linnaelanike toitmiseks 3–4 aastaks. IV. HÄVITUSTÖÖ LIIKLUSES JA TRANSPORDIS Enamlased purustasid tagamisel lõhkeainetega või põletasid Eestis 197 silda, millest tegelikku uuendamist nõudis 120 silda. Maanteed olid enamlaste ajal lastud korrast ära minna. Taganemisel viisid enamlased ära või purustasid suurema osa 800 teedeehitamismasinast, mis 1939.a. olid tegevuses Eesti maanteede korrashoiul. Enamlaste tulekul oli Eesti raudteel liikvel 204 vedurit, 5175 kaubavagunit ja 446 reisijatevagunit. Eesti autopark koosnes 289 omnibussist, 3618 sõiduautost, 2476 veoautost ja 3607 mootorrattast. Eestis oli 352 laeva, nende hulgas 153 aurikut, 13 mootorlaeva ja 49 mootorpurjekat. Autodest enamlased hävitasid või viisid põgenemisel kaasa 85%. Eesti laevanduse hävitasid enamlased peaaegu täielikult: 95 % meie mere- ja Peipsi laevastikust kas viidi enamlaste poolt põgenemisel kaasa või uputati. Raudteede alal oli enamlaste hävitustöö võrdlemisi väike, nad suutsid hävitada 10% veerevkoosseisust. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||