|
||||||
Nr 581 (23) Neljapäev, 20. juuni 2002 |
||||||
Arhiiv |
Lääne maavanem Jaanus Sahk Videvikule
Läänemaa pole kuigi suur maakond, moodustab 5,3 % Eesti territooriumist ning siin elab 2 % riigi rahvastikust. Ometi on Lääne maakonnal juba mitu sajandit oma väljakujunenud nägu. Siin pole suuri keskkonda saastavaid tööstusettevõtteid, küll aga palju puhast puutumata loodust, kaunist liivast mereranda ja loomulikult Läänemaa olulisimat loodusvara — ravimuda. Ravimuda hakkas meile tuntust ja jõukust tooma juba 1800-ndate alguses. Aasta tagasi sai valmis Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuse uus maja. Eestis ei ole teist nii hästi kavandatud ja nii suurte võimalustega taastusravihaiglat, kus töötab aastakümnete kogemustega personal. Hea meel on ka sellest, et Palivere laste- ja noortekodu sai uued eluruumid. Lastel oli vanades kitsas ja tingimused polnud just kiita. Nüüd aitasid Rootsi Almhulti Lions Clubi liikmed Lars Nexe eestvedamisel kaasa, et maja saaks juurdeehitise. Nemad hoolitsesid ka mööbli ja jõusaali sisustamise eest. Sotsiaalvaldkond on Läänemaal üldse hästi arenenud? Jah, seegi on tänu ravimudale ja pikaajalistele taastusravi kogemustele. Vastasel korral poleks Haapsalus avatud sanatoorset internaatkooli ega kodu puuetega väikelastele. Viimane pole enam ammu väikelastekodu, sest kui N Liidu aegu saadeti siit kolmeaastased lapsed kuskile mujale, siis nüüd on kõik kasvandikud siin kuni täiskasvanuks saamiseni. Meil on esindatud ka kõik hooldekodu vormid — suhteliselt heas tervislikus olukorras vanuritele on hooldekodu Oru vallas Räägul, voodihaigetele Ristil ja vaimsete puuetega inimestele Kullamaa vallas Koluveres. Meie sotsiaal- ja tervishoiuosakond Ingrid Danilovi juhatusel on aastaid teinud väga head tööd. Tema vedas ka suurt, viit maakonda hõlmavat koolitusprojekti nii laste kui ka täiskasvanutega töötavale hoolekandepersonalile ja omavalitsuste sotsiaalnõunikele. Ka suhtumine puuetega inimestesse on viimase kümne aasta jooksul väga tugevasti muutunud. Kui me varem ei tahtnud neile mõeldagi, siis nüüd oleme neid järjest rohkem endi hulka võtnud. Kas pensionäride aktiivsusega võib rahul olla? Kui mittetulundusühingute peale mõelda, siis kõige tuntumaid juhivad pensionärid — Haapsalu Käsitööselts Silvi Saarlo juhtimisel on juba aastaid hoidnud elus Läänemaa käsitöötraditsioone — eelkõige haapsalu salli ja lilltikandit. Haapsalu salli päev on igal suvel väga populaarne ja aasta tagasi panid nad kokku ka sallimustrite raamatu. See on suur töö, mida tehakse missioonitundest, kordagi küsimata, mida selle eest saab. Samamoodi, pensionäride eestvedamisel tegutseb Kiideva külaselts Ridala vallas. Külaseltsi algatusel on korraldatud külapäevi, koristus- ja ehitustalguid jms. Kiideva selts on pälvinud juba ka rahvusvahelist huvi, nendega käis tutvumas Ameerika Virtual Foundation Grantsi esindaja. Peaksin kiitma ka Haapsalu Ettevõtluskeskust, kust saab nõu ja abi nii ettevõtja kui ka mittetulundusühing. Pensionärid on meil igati tublid. Neil on oma koorid ja tantsurühmad, seltsingud ja klubid. Siiski tahaksin öelda, et ettevõtlikke inimesi pole kunagi liiga palju. Pensionär ei peaks toanurka jääma ja mõtlema, et mis nüüd mina, vaid lööma igal pool innukalt kaasa. Kindlasti kuluvad tema teadmised-kogemused-oskused teistele ära. Oleme omavalitsusjuhtidega arutanud ka võimalusi pensionäridele arvutiõppe pakkumiseks kas päris tasuta või sümboolse tasu eest. Loodetavasti haaravad paljud sellest kinni, sest kui liikumine on muutunud vaevaliseks ja tervis pole enam kuigi hea, pakub arvuti ikkagi suhtlemisvõimalust kaugel elavate laste ja sõpradega. Kas midagi meenutamisväärset on ka maavalitsuse enda töös? Traditsiooniliselt oleme kaks korda aastas korraldanud arengukonverentse — võtnud kokku ühe või teise valdkonna tehtud ja tegemata tööd. Möödunud aasta sisse jäid turvalisuskonverents koostöös Lääne politseiprefektuuriga ja Läänemaa väärtuslike maastike konverents. Mõlemad läksid hästi korda. Tõdesime, et praegu Läänemaal veel erilisi turvalisusprobleeme ei ole, aga peame oleme valmis igasugusteks üllatusteks. Oleme teadvustanud endale ja teistele, et Läänemaa, justkui igav tasane maa, on tegelikult päris põnev. Siinsetest maastikest võib oskaja välja lugeda nii mõndagi. Maastikupilti analüüsides märkame sarnasust puu aastaste kasvuringidega, maastikuski kajastuvad ajalooetappide muudatused pea sama ilmekate jälgedena. Mida rohkem võib maastikupildist välja lugeda erinevaid arenguperioode, seda väärtuslikumaks me seda tavaliselt peame. Ja nagu konverentsil selgus, on Läänemaal päris palju hinnalisi maastikke, millega tasub tulla tutvuma. Lõpetuseks soovin Videviku lugejaile ilusat suve ning tere tulemast Läänemaale. Küsitles ENE PAJULA |
|
||||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||||