|
||||
Nr 30 (537) Neljapäev, 26. juuli 2001 |
||||
Arhiiv |
Mõtteid E. Savisaare intervjuu “Miks valitakse inimesi, kes oma tööd tõsiselt ei tee?” põhjal
Tänavu on kolmel korral laiendatud nii diagnooside kui ravimite nimekirju, mis võimaldavad kindlustatutele paremaid ravivõimalusi. Soodusravimite hinna kompenseerimise aluseks on haiguste diagnoosid, mõne puhul kompenseeritakse ravimid kas 100 % või 90 %. Iga haiguse ravimiseks võib olla väga palju ravimeid, ühed neist on paremini uuritud kui teised, ühed kallimad kui teised. Tuleb valida, milliseid ravimeid saab ravikindlustus-rahast kõigile abivajajatele lubada. Neid valikuid teevad üheskoos Sotsiaalministeerium, Ravimiamet, Keskhaigekassa ja arstidest spetsialistid. Eelmise aasta aprillist alates muudeti küll I ja II invaliidsusgrupiga inimeste ravimisoodustust, sest vastavalt pensionikindlustuse seadusele invaliidsusgruppe enam ei määrata, kuid ei saa öelda, et viimasel ajal oleks vähendatud soodustusi, vastupidi — konkreetsetest ravimitest rääkides on soodustusi suurendatud. 6. juulil 2001 jõustus sotsiaalministri määrus, mis võimaldab kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevatel inimestel saada 90 %-lise soodustusega 5 igapäevaselt tarvilikku ravimit. Obstruktiivset kopsuhaigust põdevaid inimesi on sadu, seni said nad igapäevaselt tarvilikke ravimeid madalama ehk 50 %-lise soodusmääraga. Samuti kompenseeritakse nüüd ühte uut silmakae ravimit ja täiskasvanutest epilepsiahaigetele on täies mahus (inimene peab maksma ainult 20 krooni) kompenseeritav uus ja kallis ravim juhul, kui igapäevased ravimid pole olnud efektiivsed. Viimase aasta jooksul on paranenud ka tuhandete südame-veresoonkonnahaigusi põdevate inimeste ravivõimalused seoses 12 uue ravimi lülitamisega soodusnimekirja. Eraldi nimekirjas on 20 ravimit, mille puhul on kompenseerimise aluseks sotsiaalne kuuluvus: lapsed, vanurid, töövõimetud ja Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenud. Selle nimekirjaga on vähekindlustatud inimestele antud võimalus saada sagedamini kasutatavaid ravimeid 90 %-lise soodustusega. Soodusravimitele eraldatavad summad kasvavad Apteekidest saadavatele soodusravimitele eraldatakse ravikindlustusrahast aasta-aastalt üha suuremaid summasid: 1998. aastal 329 miljonit krooni, 1999. aastal 370 miljonit ja 2000. aastal 454 miljonit krooni, tänavune eelarve on 500 miljonit krooni. Lisaks on kõik haiglas kasutatavad ravimid inimestele tasuta ja haigekassa aitab haiglatel eriti kallihinnalisi ravimeid osta läbi vähempakkumiskonkursside. Kui eelmisel aastal müüdi kogu Eestis ravimeid kokku 1,3 miljardi krooni eest (sealhulgas ka retseptita ravimeid), siis ravikindlustussummadest kaeti peaaegu pool sellest rahast. Ainult väga rikkad riigid suudavad maksta rohkem. Näiteks Islandil on see suhe sama suur, Itaalias aga kaetakse riigi poolt ainult 30 % ravimite maksumusest, 70 % peavad inimesed maksma omast taskust. Ravimihinnad on kontrolli all Vabariigi valitsus kehtestas 1996.aastal seni muutumatuna püsinud piirmäärad, kuipalju tohivad hulgimüügifirmad ja apteegid kasumit teenida. Nii hulgimüüjad kui ka apteegid on taotlenud nende piirmäärade tõstmist, kuid nende nõudmisi ei ole rahuldatud. Kasumi teenimise määrad on enam-vähem samasugused kõigis endistes sotsialismimaades. Hiljuti võrdles meie haigekassa koostöös Läti ja Leedu kolleegidega samade ravimite hindu kolmes Balti riigis. Üksmeelselt tõdeti, et Eestis on ravimite hinnad kõige odavamad. Haigekassa kulutused soodusravimitele on aasta-aastalt tõusnud, sest ka soodusravimeid saavate inimeste arv on kasvanud. Kui eelmisel aastal tõusis kompenseeritavate retseptide arv võrreldes 1999. aastaga 200 000 retsepti võrra, siis eeldatavalt on tänavu retseptide arv 500 000 (poole miljoni) võrra suurem kui eelmisel aastal. Ravimipoliitika ei soosi kalleid ravimeid Loomulikult on haigekassa mure ja kohus valvata ravimihindade üle ja otsida kõiki võimalusi, et kvaliteetsed ja tõhusad ravimid oleksid saadaval mõistliku hinnaga. Ravimite kvaliteedi ja ohutuse eest vastutab Ravimiamet. Ravimite kvaliteedi ja ohutuse kontrollimisel ei lähtuta ravimihinnast, nii on see kogu maailmas. Ravimi odavus ei tee ravimit ohutuks ja vastupidi — ka kallis ei pruugi olla piisavalt ohutu. On vale arvata, et ravimi toime sõltub ravimi hinnast. On palju odavaid ja häid ravimeid, väga mitme haiguse puhul aga kasutatakse ainult väga kalleid ravimeid. Näiteks EHK nõukogu otsusel kompenseeritakse Eestis kahele lapsele haruldase ensüümhaiguse raviks väga kalleid ravimeid, aastas kulub ühele ravimile 2,5 miljonit krooni. Samas on see ainus rohi, mis nende laste vaevusi leevendab. Hind on eraldi kokku lepitud ja odavamalt neid ravimeid pole võimalik osta. KADI LAMBOT, |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||