|
||||
Nr 22 (580) Neljapäev, 13. juuni 2002 |
||||
Arhiiv |
Nõuannet
A. K. kirjutab, et kutsehaigena saab ta hüvist seoses töövõime kaotusega 60 protsendi ulatuses. Hüvise suurus on hakanud vähenema, sest seoses pensioni suurenemisega on pensioni hüvisest maha arvatud. Kirja autor küsib, kas see on õige, kas on õige hüvisest maha arvata tulumaks, kas arstirohud on tasuta ja kas arsti juures käimise transpordikulud heastatakse. Kelle poole pöörduda? Vabariigi valitsuse määrusega on kehtestatud kord, kuidas ja millistel tingimustel hüvitatakse töötajale tööülesannete täitmisel tekkinud vigastus või muu tervisekahjustus. Kahju hüvitamine seisneb kannatanule raha (hüvise) maksmises sellises osas, millest isik jääb ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tõttu. Märgite, et töövõime kaotus on 60 protsenti. See võetaksegi hüvise arvutamisel aluseks, lähtudes keskmisest kaotatud töötasust. On ette nähtud, et kahju hüvisest arvatakse maha töövõimetuspension või kui isik töövõimetuspensioni asemel saab muud pensioni, näiteks vanaduspensioni, siis arvatakse hüvisest maha see summa, mida isikul on õigus saada seoses töövõimetusega. Hüvisest arvatakse maha tulumaks summalt, mis ületab rahvapensioni määra, 800 kr. Kahju hüvisest (saadud summadest) tehakse kinnipidamisi samas korras kui palgastki. Vajadusel saate taotleda maksuametist maksuvaba tulu (1000 krooni kuus) mahaarvamist. Vabariigi valitsuse 1992. a 10. juuni määrusega nr 172 on ette nähtud lisakulutuste kompenseerimine organisatsiooni poolt, kus tervisekahjustus tekkis. Nende kulutuste vajaduse kinnitab arstlik ekspertiis, kus tehti ka kindlaks töövõime kaotuse protsent. Kahju eest vastutav organisatsioon hüvitab järgmisi lisakulutusi: 1) proteesid ja abivahendid; 2) retseptiravimid; 3) sanatooriumituusikud; 4) raviasutusse või sanatooriumi sõidu kulud; 5) kulutused kõrvaliseks hooldamiseks. Järelikult teeb lisakulutuste kompenseerimise kindlaks arstlik ekspertiis ja kuna kirjast selgub, et saate kahjuhüvist pensioniameti kaudu, siis pöörduge ka lisakulutuste osas elukohajärgse pensioniameti poole. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||