|
||||
Nr 30 (537) Neljapäev, 26. juuli 2001 |
||||
Arhiiv |
Läinud nädalal lipsas ajakirjandusest läbi sõnum, et valitsus ei toetanud Riigikogu opositsioonifraktsioonide ettepanekut tõsta lastetoetust ja muuta pensionide indekseerimise põhimõtteid, samas teatati, et tuleval aastal tõuseb keskmine pension umbes 100 krooni. Milline on hetkeseis tegelikult? Vastab Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn. Nõutus on õigustatud. Kui pensionärid käisid möödunud aasta detsembris Lossiplatsil, esitasid nad oma nõudmised. Meeleavaldusel nõuti, et eelseisval aastal tuleb tagada suhe, et keskmine vanaduspension oleks keskmisest palgast 45 % ning lähiaastail tõsta see kuni 50 %. Praktiliselt aga neid nõudmisi täidetud ei ole. Võeti küll vastu otsus indekseerida pensionid, kuid ei seotud indekseerimist mitte keskmise palgaga, vaid laekuva sotsiaalmaksuga. Pension on praegu 37 % keskmisest palgast. Nii võibki väita, et meie nõudmised on lihtsalt kalevi alla pandud, täiesti surnuks vaikitud. Pensionäride rahustamiseks on tehtud sammhaaval mööndusi, üks neid oli kevadine pensionide tõstmine, mille puhul mõni sai juurde 5, teine 50 krooni. Andke andeks, aga see on siiani teataval määral naljanumber. Mõned nädalad tagasi saatis Pensionäride Ühingute Koostöökoda peaminister Mart Laarile ja Riigikogu juhatusele, Toomas Savile nimelt taotluse jätkata alustatud koostööd. Oktoobri algul pensionäride organisatsioonide esindajate kohtumisel Riigikogu juhatuse ja sotsiaalkomisjoni liikmetega niimoodi kokku lepiti. Siiani sellele vastatud ei ole, kuigi möödunud on terve kuu. Ma ei tea, kas ma olen kurja keelega, aga kui eelmisel aastal pensionide tõstmisest juttu tegime, ütles rahandusminister Siim Kallas alati, et ei ole riigil pensionide tõstmiseks raha kusagilt võtta, pensionärid ajavat riigi pankrotti. Sel aastal ollakse mõnevõrra kavalamad — paari päeva eest teatati, et pension tõuseb uuel aastal 100 krooni. Pensionärid oodaku, neile antakse. Tegelikult ei tähenda aastakoefitsiendi hinde kasv 1 krooni 40 sendi võrra sugugi seda, et kõigil pensionäridel oleks 100 krooni lisaraha oodata. Ja kui olekski! Mis on praegu 100 krooni! Uuest aastast kallinevad gaasi hinna tõusuga seoses paljud tooted, prügivedu kallineb, toasoe samuti. 100 krooni ei aita pensionäridel ladusamini välja tulla. Me oleme veendunud, et eesti riik on väga rikas. Haridusministeerium koliti Tartusse. Miks? Kas see jääb sinna? Ehk toob uue valitsuse uus minister selle taas Tallinna. Raua tänava koolimaja saab klaaskatusega siseõue. No andke andeks! Me tahame süüa, tahame riiet selga ja arstirohte. On selge, et meie lapsed ja lapselapsed peavad haridust saama, aga haridust saab anda ka niimoodi, et vanaisad-vanaemad seal kõrval samuti terved ja söönud oleksid. Tundub, et valitsus ei tahagi pidurdada meeletut raharaiskamist, seda on näidanud ka rongiliikluse lõpetamine ja maanteede talvise kruusatamisega seotud kulutused. Pensionide osatähtsuse langusega sisemajanduse koguproduktis süveneb ühtlasi ka eakate inimeste sotsiaalne tõrjutus. Pensionäride esindajate kirjas rõhutati, et riigi majandustulemustest peaks pensionideks eraldama sellise osa, et see tagaks väärika toimetuleku. Jääme nõudmise juurde ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artikkel 23 “Vanurite õigus saada sotsiaalset toetust”. Miinimumpension peab katma eluasemekulud, võimaldama tervislikku toitumist, arstimeid ja muud esmavajalikku. Seda kõike arvestades Eesti Pensionäride Ühingute Koostöökoda paluski Riigikogu juhatust korraldada uus kohtumine juba lähiajal. Meie oleme koostööaltid ning ootame vastust. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||