|
||||
Nr 20 (578) Neljapäev, 30. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Eakaid taidlejaid Pärnust Rääma linnaosast oli mõni üle neljakümne, kes 25. mail Kuressaare Kuursaalis mahuka peokontserdi andsid ja koos saarlastega tantsu lõid. Suvepealinnast olid Saaremaal laulu- ja tantsuselts Kungla Rahvas ning folklooriansambel Kaera Jaan. Pärnu naised, nende hulgas ka päris noori, särasid ja kapelli mehed hiilgasid, eriti 11-aastane mehehakatis Timo. Tema mängis akordioni ja klaverit, laulis toredasti ja andis võimaluse ka oma sõnaseadmisoskust imetleda. Samal õhtul oli Saku Suurhallis Eurovisiooni lauluvõistlus, kus prevaleeris inglise keel. Pärnu kultuurinõukojas pensionäre esindav tragi naine Aime Oitsalu kinnitas oma peoeelses sõnavõtus, et nende kontserdi käigus inglise ega muid võõrkeeli kuuldavale ei tooda, ilmutades sellega lugupidamist oma keele, rahvuskultuuri ja selle pärandi vastu. “Mida kuradit me igale poole topime seda inglise keelt?!” ütles ta oma põhjaliku ja õigustatud pahameele ning suhtumise selgete sõnadega välja. Nii valitsesidki sel peol jagamatult eesti keel ja meel, folklaul ja tants ning meile ammustest aegadest omased pillilood. See oli ütlemata tore. Pärnu seenioride tegutsemisagarusest oleks neilt kuuldu põhjal võimalik palju ja pikalt kirjutada, ent küllap on neil endil selleks kirjarahvast piisavalt. Paar nende traditsioonilist ettevõtmist mainigem siiski ära. Näiteks folklooripidu iga aasta alguses, kevadised tantsupeod, jaanipäeva pidamine Niidu aasal, millest tavaliselt võtab osa paarkümmend taidluskollektiivi. Tänavu kutsutakse Niidu aasale lustima ka külalisi Saaremaalt. Mõnusatesse ja soojadesse peotundidesse mahtus ka pärnakate ja saarlaste vastastikune sõbralik enesekiitmine, mida võib pidada ka avalikuks kogemuste vahetamiseks. Saarlasi tegi tükati üpriski mõtlikuks näiteks see, et juba mainitud kultuurinõukoda, mis esindab rohkem kui 70 mitmesugust taidlus- ja huvialaringi, sealhulgas ka pensionäride omi, on saavutanud linnavalitsuse kassast kõigile neile ringidele projektipõhise rahalise toetuse kogusummas ligi pool miljonit krooni aastas. Summa suurus igale ringile sõltub teadagi mitmest tähtsast asjaolust ringi või ansambli vms tegevuses, aga see toetus on kindlalt olemas ning selle saamise võimalikkus linnavõimude soodsama ning mõistvama suhtumise korral on nüüd saarlastelegi senisest kindlamini teada. Saarlaste peamised trumbid enesekiitmisel olid Eestis ilmsesti ainulaadsed pensionäride regulaarsed raadiosaated kohalikus Kadi-raadios ja näiteringi Kolmas Noorus päris edukas (et mitte öelda: menukas) tegutsemine. Pärnu eakamate taidlejate vaimse emana tutvustati ikka veel sädelevat, elurõõmsat, 80. eluaasta künnisega tutvust teinud Linda Alatalu. Temale omistatakse ka kreedo, mis peaks määrama iga eaka inimese ellusuhtumise: “Ma ei karda vanadust, kui mu ümber on teokad, rõõmsameelsed kõrges eas inimesed.” Saarlased jäävad päris ehtsa põnevusega ootama, mida Pärnu eakaaslased neile jaanikupeol siis näitavad. Nende endi kaasalöömine taidluslustipeol peaks ka täiesti loomulik olema. HARRY ÕNNIS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||