|
||||||
Nr 20 (578) Neljapäev, 30. mai 2002 |
||||||
Arhiiv |
HARRI TIIDO,
Välisministeeriumi asekantsler:
NATO peaeesmärk pole edukas sõjapidamine, vaid sõja vältimine. Kui vaatame, mis on NATO huvides ja miks ka meie võiksime selle strateegidele huvi pakkuda, siis ilmneb, et julgeolekustruktuuri esmane ülesanne on, eriti Euroopas, vältida julgeoleku mõttes määramatute tsoonide ehk nn hallide tsoonide teket. Sest paljudel juhtudel on programmeeritud halli tsooni hõõrumine, mis võib areneda konfliktiks. Kui mõni piirkond või riik pole end julgeoleku mõttes määratlenud, võib tahta seda tühikut täita üks või teine. Tekivad pinged, mis võivad kergesti areneda sise- või riikidevaheliseks konfliktiks. NATO eesmärk on vähendada seesuguste julgeolekutühikute hulka. Eelmise sajandi algul oli Euroopa stabiilne, majandus arenes, ülemaailmsed kaubandussuhted olid välja kujunenud, maad ja turud ka justkui jagatud. Arvati, et sõjaohtu pole, kuid ometi puhkes kaks laastavat maailmasõda. Praegune Lääne julgeolekustrateegia vaatab võimalikult kaugele ette, püüab konfliktide teket ennetada. Mil määral see õnnestub, me praegu veel ei tea. NATO muutub pidevalt, ongi juba oluliselt muutunud. Uus tasand on rahuoperatsioonid, tegutsemine väljaspool liikmesriikide territooriumi. Kas arenev koostöö Venemaa ja NATO vahel kahandab Eesti vajadust NATO partnerluse järele? Arvan, et ei kahanda, pigem suurendab. Eesti toetab täielikult NATO ja Venemaa koostööd. Samas võib Venemaal tekkida võimalus NATO-t mõjutada otsuste langetamisel, mis puudutavad kogu Euroopat ja ka meid. Ajaloo kogemustest teame, et sellises olukorras peame istuma otsustajatega võrdväärseina ühe laua taga. Vaid siis saame partnerriikide esindajatega konsulteerida, olla seetõttu paremini informeeritud ja kaitsta edukamalt oma huve. NATO-s on meie võimalused otsustamisel kaasa rääkida suuremad kui Venemaal, kes teeb NATO-ga siiski vaid koostööd. Praegu Venemaad ei kaasata NATO tegevusse otseselt. Koostööd hakatakse tegema eraldi struktuuris, NATO–Vene Nõukogus. Julgeolekustrateegiat seal üldreeglina arutama ei hakata, see jääb siiski vaid NATO liikmesriikide tegevusmaaks. Kas varsti võetakse ka Venemaa NATO-sse? Teoreetiliselt ei saa seda välistada, aga praktikas on Venemaa ühinemine NATO-ga siiski pikaajaline protsess. Eeskätt Venemaa-poolsed tingimused pole selleks veel välja kujunenud. NATO ei saa teha Venemaale erandit reeglist, et liikmesriigi relvastus peab vastama teatud standarditele. Praegu Vene relvastuses sellist standardit veel pole ja märgid näitavad, et kulub üsnagi palju aega, enne kui Venemaa nii kaugele jõuab. Ja see võib juhtuda ka vaid siis, kui meie idanaabri areng liigub kogu aja positiivses suunas. Venemaa saamine NATO-kõlblikuks võib võtta 10, aga võimalik, et isegi 20 aastat. Kas Eesti on muutumas julgeolekuabile pretendeerivast maast seda abi pakkuvaks maaks? On juba muutunud, rahuoperatsioonide kaudu. Praeguseks on rahuoperatsioonides osalenud umbes 900 eestimaalast. Arvuliselt on seda vähe, kuid kui võrdleme seda meie elanike arvuga, siis oleme oma panuse poolest üks juhtivaid riike. Ja seda on NATO ka kõrgelt hinnanud. Seega investeerime praegu tulevikku — aitame kaitseühendust ajal, mil me ise otseselt sõjalist tuge ei vaja. Kui kunagi peaks meiega midagi juhtuma, siis on meil täielik õigus loota NATO toetusele. Liiati on seda sorti rahvusvaheline kogemus meie poistele kasulik — õpitakse keeli, harjutatakse koostööd teiste riikide sõduritega jms. Peame ka arvestama, et mõjukates rahvusvahelistes struktuurides osalemine on väikeriikidele n.-ö häälevõimendi. Kui oleme üksi, pole NATO kollektiivse hääle kõrval meie häält üldse kuulda. Kelle eest peaks Eesti varjuma NATO “vihmavarju” alla? Ma ei ütleks, et just varjuma. NATO on praegu rohkem poliitiline struktuur kui aastaid tagasi. Samas on kaitseorganisatsiooni riikidevahelise lepingu artikkel 5 — kui rünnatakse üht liikmesriiki, tulevad talle appi kõik teised — kollektiivse julgeoleku põhimõttena mõeldud eelkõige agressori heidutamiseks. Olles NATO liikmed, oleme kaitstud igasuguse “ilma” eest, mida näiteks “ilmajaam” 10 aasta pärast ennustab. Me ju ei tea, mis meid ees ootab, ja seepärast ei saa me riskida. Kogemused meie poliitilisest üksijäetusest eelmise sajandi keskpaigas on liiga valusad... Ehk nüüd õnnestub leida mõjuvõimsaid liitlasi pikemaks ajaks. Pealegi on NATO-l meie jaoks ka veel majanduslik efekt. Kui oleme mõjuvõimsa kaitseorganisatsiooni liikmed, investeerivad välisinvestorid siia julgemalt ja pikemaks ajaks. Et kaitsekulutusi peame tegema ka väljaspool NATO-t olles, siis arvan, et üldkokkuvõttes kujuneb julgeolek kaitseorganisatsioonis meile odavamaks. Soome ajab tasakaalustatud neutraliteedipoliitikat. Kas Eesti puhul on see mõeldamatu? Soome ja Rootsi pole ammu enam neutraalsed. Neil on missioonid NATO peakorteris, nende relvahanked põhinevad NATO standarditel. Hiljuti olid Soomes Soome ja NATO kõrgetasemelised kohtumised, kus arutati rahupartnerlusprogrammi (millesse Soome on kaasatud) Soome-poolset täitmist. Käsitleti ka Soome sadamate ja lennuväljade sobivust NATO üksuste vastuvõtuks. See pole neutraliteet. Neutraliteeti kogu maailmas, eriti aga Euroopas pole enam olemas. Võib-olla on Šveits veel mingil määral neutraalne. Ma ei välista, et pärast Balti riikide liitumist NATO-ga muutub ka Soome kaitsepoliitika. Suur muutus on juba toimunud Soome meedias, aga ka rahva teadvuses. Veel 5 aastat tagasi NATO-st üldse ei räägitud. Praegu arutletakse ajakirjanduses, kas astuda või mitte astuda NATO-sse. NATO pole eesmärk omaette, vaid vahend aitamaks Eesti rahval ja riigil püsida, rahva arv aga kahaneb kiiresti. Kas me ei peaks kaitsekulutusi kärpima ja säästetud rahaga suurendama hoopis lastetoetusi? Tegelikult on 2 %, mida kulutame praegu kaitsele, üsna väike raha. Arvan, et esmalt on meil vaja tagada julgeolek. Rahval on võimalik areneda vaid turvalises keskkonnas. Lastetoetusi saame suurendada majanduskasvu tulubaasist ja selle kasvuks on NATO-s olles võimalused paremad. Organisatsiooni liikmena on meil parem ligipääs tipptehnoloogiale, aga see on ju majandusliku arengu võti. Veel on meil võimalik saada ka kaitseühenduse sõjalise toodangu tellimusi, lisaks sellele saame osaleda mitmesugustes uurimisprogram- mides. Küsitles Eero Laidre |
|
||||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||||