|
||||
Nr 20 (578) Neljapäev, 30. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Vähemalt kümme aastat on korraldatud Pärnu pensionäride kohtumisi linnajuhtidega, eestvedajaks ikka kohalik pensionäride liit. Salme Leas sõnastas lühidalt nende kokkusaamiste eesmärgi: “Pensionärid tahavad vähemalt kord aastas kuulata ülevaadet linna elust ja vastuseid oma mureküsimustele.” Eelmistel aastatel olevat nood kohtumised alati kulgenud närvilises ja kriitikarohkes õhkkonnas. Seekord jäid need, kes lootsid kuulda ja näha, kuidas pensionärid linnavalitsust materdavad, pika ninaga. Linnavalitsuse ülevaade oli põhjalik, probleemid räägiti lahti selgelt ja põhjendustega. Niisugune lähenemine on kuulajaile oluline. Iga abilinnapea pajatas tema juhitava valdkonna sõlmküsimustest. Räägiti hariduse ja teaduse edendamisest, linna uusehitustest (raamatukogu, kontserdimaja jt), tänavate, parkide ja bussipeatuste korrashoiust, koerte ja kasside pidamisest ning vareste arvukusest, kuid üllatavalt vähe pensionäridele olulistest sotsiaalprobleemidest. Häid ja julgustavaid mõtteid sisaldas abilinnapea Taimi Vilgase sõnavõtt. Kõigepealt edastas ta rõõmustava uudise — valitsus on otsustanud jätkata Pärnu haigla ehitamist ja see peab valmima lähiaastatel. Pensionäride heaks “Eaka inimese õige koht on kodus, normaalses elukeskkonnas, mitte hooldekodus,” ütles T. Vilgas. Tema sõnul on praegu linna hoole all 200 üksikvanurit. Lamajatele tehakse süstid ja sidumised kodus. Eaka koduhooldaja käib poes, ostab ravimid, toob supiköögist lõunasöögi, tasub kommunaalmaksed jne. Uus amet on tugiisik, kes abistab neid peresid, kes ise ei saa hakkama laste kasvatamise ja olmemuredega. Kui hingehäda läheb väga suureks, siis võib abi saamiseks pöörduda linna sotsiaalosakonna psühholoogide poole. Eakate elu kergendamiseks on linnavalitsusel kavandatud ja ellu viidud muudki. Kõigi uute hoonete projekteerimisel nõutakse juurdepääsu (kaldteed, liftid) ratastooliga inimestele. Alates käesolevast aastast tehti maamaksu tasumisel 15-protsendiline hinnaalandus neile pensionäridest majaomanikele, kes ei saa oma kinnistult rendi- ega üüritulu. Pärnu pensionärid on varmad seda võimalust kasutama. Sundüürnikest haigekassani Nagu teistes linnades, nii on Pärnuski teravalt päevakorral tagastatud majade sundüürnike saatus. Kuurortlinnas on sundüürnikke ligi tuhat leibkonda. Üle poole neist on üksikpensionärid, üksikvanemad või invaliidid. Et paljud majaomanike ja sundüürnike vahel sõlmitud üürilepingud lõpevad tänavu juulis, hoogustub üürnike väljatõstmine. Abilinnapeal ei olnud selle peale muud kosta, kui et “linn peab korteri andma ainult siis, kui on olemas kohtuotsus väljatõstmise kohta”. Sellisest suurest uute munitsipaalkorterite ehitamise programmist, nagu on Tallinnas, võib Pärnu ainult unistada. Kuid sealgi pole kõik võimalused ja reservid ammendatud. Tervishoiust kõneldes mainis T. Vilgas, et on hea, kui linn ei pea enam meditsiini rahastamisega tegelema — haigekassa ajab kõik asjad korda. Selle koha pealt abilinnapea eksib. “Tänu” haigekassale jäävad pensionäridel hambad parandamata ja taastusravituusikud saamata. Kuid see on juba üleriigiline mure, mis vajab kiiresti lahendamist Riigikogu ja valitsuse otsusega. Sotsiaaltöö põld on lai, ka kõige parema tahtmise juures jääb harimata laike. Koosolekul ei räägitud linna supiköögivõrgu väljaarendamisest ega sellest, kuidas see pensionäridele oluline teenus jõuaks igasse linnaossa. Tammsaare 11 asuv vanurite päevakeskus kipub vägisi kitsaks jääma. Vaja on suuremaid ruume, mis ei oleks pelgalt kooskäimiseks, vaid kus peale taidluse saaks pensionäridele pakkuda ka odavaid või tasuta teenuseid (juuksur, arsti konsultatsioonid, juriidiline nõustamine jpm). Vähe on sotsiaaltöösse kaasatud kolmandat sektorit, mittetulundusühinguid. Näiteks Ärkamine on nõus võtma enda peale mitmeid linnale kuuluvaid kohustusi, kaasa arvatud kesklinna vanurite päevakodu asutamine. Söökla ja kasutatud rõivaste kauplus on selles majas juba olemas. Pisipuudustest hoolimata liigub Pärnu sotsiaaltöö õiges suunas, kuid teha on veel palju. Lõpetuseks sobivad abilinnapea T. Vilgase sõnad: “Teame, et paljud pole linnavalitsuse tööga rahul, kuid raputame endale tuhka pähe ja töötame edasi.” Linnavalitsus, kes oli kogu ürituse sponsor, pakkus Endla teatrisaali kogunenud 350 pensionärile tasuta etendust “Linnumaja”. MAIT MURUMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||