|
||||
Nr 20 (578) Neljapäev, 30. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Pensionärid vajavad suhtlemist. Ühised raskused ja vajadus oma huve kaitsta ajendavad liituma. Väiksemad klubid ja ühendused ei suuda suuri üritusi korraldada ja pädevaid asjatundjaid arutlema kutsuda, rääkimata oma liikmete nõudmiste edastamisest võimudele. Just pensionäride klubide koondamiseks tegutsevad 14 maakonnas katusorganisatsioonidena pensionäride ühendused: kokku koondab Eesti Pensionäride Ühendus 18 üksust, kuhu kuulub 26 000 inimest 276 kollektiivist. Õppepäevadele tullakse huviga Tartu maakonna pensionäride ühendusse kuulub 22 klubi 2600 liikmega kõigist Tartumaa haldusüksustest. Ühenduse moodustamisest saadik juhtis seda hiljuti manalateele läinud Evald Kaldalu. 1999. aasta novembris asus sellele postile Andres Rajalo. Mai algul oma 60. sünnipäeva tähistanud Andres Rajalo on üle 30 aasta ametiühingutööd teinud, omaaegne Tartu näidissovhoos oli Eestis ja kaugemalgi tuntud ka tulemusliku ametiühingutöö poolest. Aktiivse inimesena ja hea suhtlejana jagus Andres Rajalole ühiskondlikke ülesandeid kuhjaga. Ta oskab asju kärata, kuid visalt ajada. “Kunagi olid meil liikmepiletid välja kirjutatud, aga vahepeal oli elu suuresti muutunud, paljud omal ajal aktiivsed inimesed olid koduseinte vahele jäänud. Nii võtsin kõigepealt käsile nende väljaselgitamise, kes veel pensionäride organisatsioonides kaasa löövad,” ütles Andres Rajalo. “Tartu maavanem Jaan Õunapuu on eakate inimeste murede suhtes tundlik ning oli seetõttu nõus, et valdadesse läheb tema allkirja kandev kiri palvega teatada, palju pensionäride ühendusi vallas tegutseb, kes neid juhivad, palju on liikmeid jne. Vaid neli valda suvatses sellele kirjale üldse vastata, nii et mul tuli kõik haldusüksused ise läbi helistada.” Nüüd on ühendusel oma liikmeskonnast täpne ülevaade, valdade-linnade sotsiaalnõunikega on asjalik töösuhe, vallad mõistavad maakonna pensionäride ühenduse võimaluste nappust ja hoolitsevad näiteks oma inimeste õppepäevadele sõitmise kulude katmise eest. Maavalitsuses tuleb ühendusele igati vastu sotsiaal- ja tervishoiuosakonna asejuhataja Aime Koger. Maakonna pensionäride ühendus korraldab kvartalis ühe koolituse: korraliku õppepäeva ettevalmistamine ja tasemel lektorite leidmine võtab oma aja, liiati ei jätku ühendusel rohkemaks ka raha. Põhirõhk on olnud sellel, kuidas pensionärid oma kasinate sissetulekutega ära suudaksid elada. Huvi pakkus ka psühholoogi juhitud arutelu vanavanemate ja laste suhetest perekonnas ning hingesoojuse hoidmise tähtsusest, samuti rahvameditsiinist ja looduslikest ravimitest. Tänavu märtsis toimunud õppepäeval rääkis EPÜ õppejõud Taimi Paal metsamarjade kasvatamisest aias. 30. mail räägib Tartumaa Pensioniameti direktor Anne Jõgi pensionide ja toetustega seotud uuendustest. Augusti õppepäeval räägitakse alternatiivmeditsiinist, detsembris korraldavad Eesti Rahva Muuseumi töötajad näidisürituse jõulu- ja näärikommetest. “Õppepäevadest võtab osa 40–50 inimest kõigist Tartumaa valdadest ja linnadest, rohkem maavalitsuse nägus, kuid küllaltki väike saal ei mahuta,” ütles Andres Rajalo. Pidu Elvas 26. mai pärastlõunal täpselt kell neli avasid Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn ja Tartu maakonna ühenduse liider Andres Rajalo Elva lauluväljakul Tartu maakonna memme-taadi lustipeo. Ligemale kolme tunni jooksul esitas H. Undi muhedal juhtimisel enam kui kümme kollektiivi Tartust, Nõost, Kongutast, Udernalt ja Elvast mitmesajale pealtvaatajale 40 tantsu, 5 etteastet lauljatelt ja paar lõõtspillilugu. Finaaliks olnud kaks ühistantsu tõid lavale rohkem kui sada tantsijat. Soojalt võeti vastu kõik etteasted, publiku erilise heakskiidu teenisid ära Nõo ja Rannu rahvatantsurühmad, menukad olid ka Nõo vanatantsuklubi ja sajanditaguse moega värvikates tualettides klubi Matilde tantsijate esinemised. Ürituse üldjuht, tuntud tantsuõpetaja Aleks Raja: “Noorematel ja võimekamatel tantsijatel-lauljatel on tänavu palju esinemisvõimalusi, kuid vanematele esinejatele on memme-taadi pidu suur stiimul. Selleks valmistudes lihvitakse oma etteasteid, noorematega koos esinedes tekib hea jonn: egas noortele või alla anda! Seepärast on tore, et pensionäride ühendus leiab selleks peoks raha.” Omal ajal oli rahvakunst vastuseis okupantide survele, rahvustunde säilitamise vahend ja oli ka noorte hulgas populaarne. Nüüd näib see anakronismina, vähe on koole, kus rahvatants ja laulutraditsioon au sees. Lastes laulu- ja tantsulusti äratamine olgu ka vanavanemate mure. Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn: “Suvised maakondlikud memme-taadi peod algavad traditsioonikohaselt Tartumaal. Ullo Toomi 100. sünniaastapäevale pühendatud õhtu läks igati korda. 8. augustini järgnevad sellised peod riburada ka teistes maakondades. On öeldud, et tühja kõhtu on lihtsam kannatada kui suhtlemisvaegust, mille üle kurdavad eriti eakad inimesed. Meie organisatsiooni ülesandeks on tuua koduseinte vahelt välja sinna aheldatud inimesed, sellepärast tulin täna Elvasse ja püüan jõuda ka teistele pidudele: üleskutsetel pole jõudu, kui kutsuja ise koju jääb.” JAAN KAPPO |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||