|
||||
Nr 19 (577) Neljapäev, 23. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Repliik
Emadepäeva pidumeeleolu on minevik. Estonia kontserdisaalis aasta ema tiitliga kroonitud setotar Inara Luigas on taas Meremäe vallavanema ametis. Mida ta selle kõrvalt ette võtab? Mida aasta ema (ka isa) üldse teeb, tegema peab? Selle nimetusega peaks kaasas käima ka ülesandeid ja kohustusi. Kas ja kuidas saab aasta ema meie probleemiderohkes elus perekonna ja kodu väärtustamist mõjutada? On see asja mõte? Ei tea, aga ju võiks olla. Naisliit on aasta ema valinud viis aastat. Kes seda tiitlit väärib? Eesti naine, kes on töös tubli ja kasvatab vähemalt kahte last. Mis mõõdab tööalast tublidust, kuidas seda hinnatakse? Kaks last, üks emmele, teine issile, rahvaarvu suurendamiseks ei ühtegi. Tegelikkuses on ju valitud ka viie lapse ema, ent see on kaunis erand, mitte reegel. Aasta ema kaalukauss peaks tõesti rohkem järeltulijaid mahutama kui kaks. Kahe lapse kasvatamise kõrvalt suudab iga normaalne naine olla tubli, edukas ja kena. Kas aasta ema valimine on pelgalt Naisliidu siseasi? Kaaluda olevat tulnud väga palju kandidaate. Mis määras, mis üldse määrab valiku? Kas ei võiks kaasarääkijaks olla ka üldsus? Selleks ei oleks vaja muud, kui et kandidaadid oleksid avalikkusele teada. Igasuguste missivõistluste eel on lehed ja telekanalid kenakeste piigade pilte ja andmeid täis kehakaalust alates, kinganumbriga lõpetades. Promo missugune! Naisliidu eelistusi ja pädevust pole põhjust kahtluse alla seada, ent ajal, kus paljud asjatundjad peavad just ema ja kodu väärtustamist üheks rahvuse tuleviku võtmeks, võiks aasta ema tiitel ju palju kaalukam ja auväärsem olla, palju mõjusamalt kõlada. Selleks pole vaja midagi imetabast. Aasta emast tuleb lihtsalt rääkida terve aasta, nii enne valimist kui ka pärast. Talle tuleb anda tegutsemisvõimalusi, ta peab tähelepanu keskmes olema. Ei usu, et ta on ühe päeva kuninganna, ikka midagi enamat ja olulisemat. Või kuidas? INGER LEEDE |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||